ID-projekti tõkestamine pidurdab Tiigrihüpet
ID-kaardi projektijuhi Olev Sepa sõnul pidurdab projekti peatamine pikemas perspektiivis Tiigrihüppe projekti ja Eesti arvutiseerimist üldse, sest sellega kaasneb ahelreaktsioonina mitmete projektide peatamine.
«Valitsuse senine kava «digitaalne riik» saab tõsise hoobi, sest üks tähtis lüli jääb puudu,» sõnas Olev Sepp. Näitena tõi ta digitaalse allkirjaga seonduvad probleemid: vastavat seadust menetleb praegu riigikogu, kuid kui kiipkaarti ei rakendata, ei saa ka digitaalset signatuuri rakendada. See eeldab elektroonilise isikut tõendava dokumendi olemasolu.
Elektroonilise signatuuri puudumine peatab ka mitme riigiasutuse projektid, mis eeldavad ID-kaardi olemasolu. Olev Sepa hinnangul on ID-kaartidele ülemineku peale kulutatud umbes miljon krooni ning kahe nädala pärast käivitub juba pilootprojekt siseministeeriumis.
Kodakondsus- ja migratsiooniameti direktori asetäitja Kädi Riismaa sõnul valmistas amet ette isikut tõendavate dokumentide uuendamise kontseptsiooni ja esialgsete kavade kohaselt oleks aasta lõpus välja kuulutatud riigihankekonkurss.
«Isikut tõendavate dokumentide seadus paneb meile kohustuse uute isikutunnistustega edasi tegeleda, kuid eelarveparandus ei näe ette raha muudatuste tegemiseks,» rääkis Riismaa. «Uued passid tuleb teha niikuinii, sest seniste EV passide turvalisuse tõstmist nõuab ka Euroopa Liit. Pealegi on praegu vaja üksnes riigipoolset investeeringut, sest raha tuleb ju kunagi riigilõivu kaudu tagasi.»
Oma seletuskirjas valitsusele põhjendab siseministeer Jüri Mõis ID-kaartide kasutuselevõtu edasilükkamist projekti liigse kulukusega.
Senise plaani kohaselt oleks vahetatud sinised Eesti passid välja krediitkaardi suuruste isikutunnistuste vastu, mis oleks senistest passidest kuni kümme korda odavamad. Viisat nõudvatesse riikidesse reisivad isikud saavad sel juhul reisidokumendi, kuhu kleebitakse viisa. Soovijad, peamised jõukam osa elanikkonnast, oleks saanud eritasu eest protsessorit sisaldava nn kiipkaardi, millega on võimalik isikut elektrooniliselt tuvastada.
Autor: Lauri Liikane