23 september 1999

Vallandunud on sõjakäik äriregisti vastu

Äriregistri töötaja Annika Jürgensoni väidetava altkäemaksuvõtmisega on vallandunud tõeline sõjakäik äriregistri vastu. Ajakirjanduses ilmunust jääb mulje, nagu äriregistris menetletaks dokumente ainult (rahaliste) stiimulite olemasolul. AS Kermon, mille juhataja olen 1991. aastast, on tegelenud kaheksa aastat äriühingute asutamisega.

Äriregistrile esitatavad dokumendid tuleb vormistada vastavalt kehtivale äriseadustikule. Korrektselt vormistatud ja äriregistrile esitatud dokumentidele tuleb reeglina vastuseks tähtaegselt tehtud kandeotsus. Ebakorrektselt vormistatud dokumentide alusel väljastatakse määrus, harvem ka negatiivne kandeotsus.

Massilist dokumentide menetlemist üle seaduses ettenähtud tähtaja on olnud kaks korda. Esimene, kui ettevõtjad esitasid oma äriühingu äriregistrisse kandmise avalduse augusti teisel poolel 1997. aastal, ja teine nüüd, kui esitati äriühingute kapitali tõstmise avaldused.

Ebakorrektselt vormistatud dokumendid tekitavad ettevõtjale tihti tüli ja loomulikult ei soovi keegi süüd enda peale võtta. Probleem veeretatakse äriregistri kaela, kes X põhjusel ei soovivat kandeotsust teha. Olukorra keerukust süvendab ettevõtjat pitsitav tähtaeg.

Tähtaegadega seotud ettevõtja on kas juba pöördunud või siis on sunnitud pöörduma vastavat teenust pakkuva isiku või firma poole. Näidanud dokumente konsultandile, saab ettevõtja üsna tihti vastuse: «Hind on X krooni, kuid saate ju ise aru, antud olukorras ei saa me teile kviitungit väljastada.» Ettevõtjale jääb mulje, et rahata äriregistris midagi ei toimu. Konsultant, teades, et kandeotsus tuleb seaduse järgi niikuinii 15 päeva jooksul teha, võib rahulikult raha tasku panna ja kliendile dokumendid ca kahe nädala pärast kätte anda. Situatsioon on konstrueeritud, kuid tõenäoliselt korduvalt aset leidnud.

Äriregistri dokumentide vormistamist pakuvad paljud konsultatsioonifirmad, õigus- ja advokaadibürood. Nähtavasti enamik seda skeemi ei rakenda, kuid piisab vähemusest, et kõik pleki külge saaksid.

Üldistades Jürgensoni juhtumit, võib oletada, et analoogiline skeem töötas ka äriregistris. Eeldades, et raha küsimise-üleandmise fakt on tõene, võib siiski väita, et korruptsiooni klassikalises mõttes ei toimu. Avaldus rahuldatakse tõenäoliselt tähtaja piires ja raha (kui see liigub) jääb ilmselt vastuvõtja kätte.

Lõpetuseks kivi ka äriregistri kapsaaeda. Suurima probleemi igapäevatöös tekitab äriregistri üleolev suhtumine konsultatsioonifirmadesse. Kui äriühingu esindaja soovib, et äriregistri menetletud dokumendid väljastataks konsultatsioonifirma esindajale ning kinnitab oma soovi notari juures, peaks äriregister seda ka arvestama. Tegelikult saadetakse kandeotsused ja määrused äriühingu aadressil, kus tihti tähitud kirja kätte ei saada. Registripidaja peaks inimeste jooksutamise asemel seaduse piires võimalikult kvaliteetset teenust osutama.

Äriregistriga seotud teemasid käsitledes on ajakirjanikud olnud pinnapealsed ja tendentslikud, lähtudes pelgalt sensatsioonihuvist. Tundub, et teavet on küsitud vaid neilt, kel on prpobleeme dokumentide vormistamisega, ning kes saamatuse teiste kaela veeretavad.

Hetkel kuum