Tallinna Vesi tõmbetuultes

Tallinna linnale kuuluva ASi Tallinna Vesi ümber on lõõmanud kired alates kevadest. Pealinnas võimul olev Keskerakond hakkas mais nõudma elanikkonnale müüdava vee hinna alandamist ja kangutas kohalt ettevõtte senise tegevjuhi Enno Pere.

Samal ajal otsustas linnavolikogu laiendada vee-ettevõtte aktsiakapitali ja müüa kolmandiku firma aktsiatest. Volikogu opositsioonipoliitikud ning Enno Pere nägid sellise otsuse taga soovi mängida ettevõte ühe kindla investori kätte.

Tänaseks on linnavalitsus valinud Tallinna Vee erastamisnõustajaks investeerimisfirma Suprema, kelle koostööpartner on Inglise suure veemajandusettevõtte Severn Trent Water Ltd tütarfirma.

Suprema ei ole Tallinna Vee erastamisnõustaja lepingut veel linnavalitsusega sõlminud, kuid firma investeerimispanganduse direktor Henrik Igasta soovib seda alanud nädalal teha.

Suprema koostööpartner Severn Trent Water International on puhas konsultatsiooniettevõte, kinnitab Igasta. «Nad on läbi viinud väga palju vee-ettevõtete erastamisi Ida-Euroopas, Aasias ja Ladina-Ameerikas, nii et neil on kogemused täiesti olemas, « põhjendab Igasta partneri valikut.

Igasta väitel ei huvita Inglise suurfirmat osaluse omandamine ASis Tallinna Vesi. «Severn Trent on operaatorfirma, mis tõepoolest juhib mõnda vee-ettevõtet Inglismaal,» kommenteerib Igasta. «Ida-Euroopasse ei ole nad ühtegi sellesarnast investeeringut teinud ja nende poliitikaks ei ole ettevõtteid kokku osta.»

Vastupidist väidab Tallinna Vee endine juhatuse esimees Enno Pere. Tema sõnul tundis Severn Trent Water ettevõtte vastu elavat huvi juba kaks-kolm aastat tagasi, kui erastamist esimest korda kaaluti.

«Severn Trent oli üks esimesi, kes meid vaatama tuli ja nad uurisid meid väga põhjalikult,» räägib Pere. «Tookord jõudsid nad seisukohale, et nad pole firmast huvitatud, sest nad ei olnud rahul meie kliendilepingutega.»

«Nad on ka sellise poliitika pooldajad, et investeeringuid peaks tegema linnaeelarvest,» lisab Pere.

Tallinna Vee uue juhatuse esimehe Kalle Tiiteri kinnitusel on ettevõte kliendilepingute osas Severn Trentiga juba koostööd teinud. «Eks Inglise firmad kiikavad ikka Baltikumi poole,» lausub ta.

«Kuna nad on Suprema partnerid, siis ostjate hulgas nad ilmselt ei ole,» leiab Tiiter. Tema väitel ostab Tallinna Vee aktsiaid tõenäoliselt mõni teine Inglise firma või üks Prantsuse vee-ettevõtetest, Generale des Eaux või Lyon des Eaux.

«Mina võin täna raudselt öelda, et tegevjuhtkonna tasemel mingeid kokkuleppeid ei ole,» lausub Tiiter.

Erastamisnõustaja konkursil odavaima pakkumuse teinud investeerimispanga Lõhmus, Haavel ja Viisemann (LHV) juhatuse liikmel Rain Tammel on oma versioon aktsiate müügist, kuid ta ei soovi seda avaldada.

LHV eemaldati linnavaraameti konkursilt põhjendusega, et firmal pole Tallinna Vee erastamise nõustamiseks piisavalt kogemusi. LHV küsis koos Austria päritolu investeerimispangaga CAIB nõustamistasuna 1,75 protsenti erastamistehingu maksumusest, Suprema vahendustasu on 2 protsenti müügihinnast. Eeldades, et kolmandiku Tallinna Vee aktsiate müügihinnaks kujuneb vähemalt 330 miljonit krooni, valis Tallinn ligi miljon krooni kallima pakkumuse.

«Infrastruktuuriettevõtte erastamise kogemust pole tegelikult ühelgi Eesti firmal,» leiab Rain Tamm. «Välisfirmad blokeeriti konkursilt nõudega, et ettevõttel peab olema Eestis väärtpaberite vahendamise litsents.»

Tamm ütleb, et kuigi LHV on investeerimispangana suhteliselt noor firma, töötavad seal Hansapanga taustaga inimesed. Nende partner CAIB on aga vee-ettevõtete erastamist edukalt läbi viinud mitmes Ida-Euroopa riigis.

Kaks aastat tagasi, kui ASi Tallinna Vesi edutult erastada püüti, kirjutas Eesti Ekspress, et müügi venimise põhjus oli linna valitsevate poliitiliste jõudude erimeelsused investeerimisfirmade osas, sest Koonderakond eelistas Crescot, Keskerakond aga Talinvesti. Varem Talinvestis töötanud Suprema omanikud ostsid sellel kevadel Talinvesti käest investeerimis-, pangandus- ja väärtpaberivahendustegevuse ära.

ASi Tallinna Vesi tegevjuht Kalle Tiiter loodab, et erastamisega kaasneb poliitilise mõju vähenemine ettevõttes.

«Poliitika mõjutab ettevõtte tegevjuhtkonna tegevust täna päris kõvasti,» tunnistab Tiiter. «Päris tihti tuleb teha igasuguseid arvutusi ühest või teisest otsusest johtuvalt.»

Enno Pere, kes enda sõnul tegeleb praegu ühe suure rahvusvahelise investeerimisprojektiga, sarjab poliitikuid vee hinna alandamise ja ettevõtte juhtkonda järeleandlikkuse pärast. «Milline kirves vee hinna alandamisega firmale selga lüüakse, selle peale ei mõtle keegi,» räägib Pere. «Kui ettevõtet õigesti majandada, siis kahjumit ei teki, aga peatuvad kõik investeeringud.»

Neli kuud ametis olnud Tallinna Vee uue juhtkonna põhiülesanne on Kalle Tiiteri sõnul vee hinna langetamisest tuleneva kahjumi minimiseerimine. Praeguseks on saavutatud linnaga kokkulepe, et järgmisel aastal 40 miljoni kroonini paisuda ähvardav kahjum kaetakse linnaeelarvest.

«Momendil ei vasta meie vesi Euroopa nõuetele, selleks tuleb 2003. aastani teha ainult kvaliteedi osas iga aasta 130 miljoni krooni eest investeeringuid,» lausub Enno Pere. «See võib muutuda miiniks, mis praeguse valitsuse õhku laseb.»

Autor: Henrik Ilves