ÄP fototoimetus • 27 september 1999

G7 nõuab garantiid

Moskva aga leiab, et taoline nõudmine on liiast ning et riik suudab valikuliselt jätkata välislaenude tagasimaksmist ja tagada rubla stabiilsuse ka siis, kui rahvusvahelise valuutafondi (IMF) 640 miljonit dollarit viibima peaks.

Nädalavahetusel G7 riikide kohtumisel vastu võetud ühisavalduses rõhutasid suurriigid «tungivat vajadust intensiivistada jõupingutusi võitluses korruptsiooni ja rahapesuga Venemaal, et kindlustada ... abisummade sihipärane kasutamine».

Enne uute laenude väljamaksmist peab Venemaa keskpank parandama sisekontrolli süsteemi ja reservide juhtimist ning sisse viima kvartali auditi, valitsusel tuleb aga jõustada rangemad meetmed eelarveraha liikumise kontrollimiseks.

Venemaa keskpank seda seisukohta ei jaga.

«Sundida meid ainult sellepärast, et 1996. aastal midagi ebameeldivat toimus, iga kvartali järel striptiisi tegema, on minu meelest rumal,» ütles Venemaa keskpanga juht Viktor Gera?t?enko viidates audiitorfirma PriceWaterhouseCoopers'i poolt päevavalgele toodud asjaolule, et pank 1996. aastal IMFile oma reservide kohta valeinfot andis. Vahepeal oli fondi raha liikunud offshore-konto kaudu riigist välja ning siis kodumaisele võlakirjaturule tagasi.

Praegu on Venemaa segatud miljarditesse dollaritesse ulatuva rahapesuskandaaliga, mille hulgas võis olla ka IMFi raha. Tõendeid selle kohta ei ole ning fond on teatanud, et jätkab Venemaaga koostööd. Enne järgmise 640 miljoni dollarilise IMFi laenuosa väljamaksmist tahab IMF siiski ära oodata PriceWaterhouseCoopers'i uue aruande Venemaa keskpanga reservide kasutamise kohta.

Venemaa esimene aserahandusminister Oleg Vjugin ütles G7 nõudmiste peale, et IMFi raha polegi antud hetkel «kuigi olulise tähtsusega». Vjugini sõnul on Venemaal tänu rubla devalveerimisele sel aastal 32 mld dollari suurune kaubandusbilansi ülejääk. Ministri sõnul läheb 6 miljardit sellest erasektori välislaenude kustutamiseks, 15 miljardit lahkub riigist koos üldise kapitali pagemisega, umbes 10 miljardit jõuab aga keskpanka, kus seda saab kasutada valitsuse välisvõla teenindamiseks. Kogu vajaminevat 17,5 mld dollarit see raha siiski ei kata.

Samal ajal vangub riik uue T?et?eenia sõja künnisel. Eile jätkasid Vene lennukid viiendat päeva pommireide, sihtides peaminister Vladimir Putini sõnul «kannatlikult ja metoodiliselt» T?et?eenia tööstusobjekte. Rünnakud on vastuseks väidetavalt T?et?eenia islamistide terroritegudele, kus on surma saanud üle 300 rahuliku elaniku. Sama palju tsiviilelanikke olevat hukkunud ka Vene pommirünnakute tulemusel. Enam kui 40 000 on põgenenud Ingu?eetiasse, mispeale naabervabariik piiri sulges.

Eile palus T?et?eenia president Aslan Ma?adov kohtumist Boriss Jeltsiniga, et ära hoida uue ulatusliku sõja puhkemist.

Autor: ÄP

Hetkel kuum