Uudised
Silva Männik
27. september 1999 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Marlekor jahib Ühispanga raha

Maksuamet esitas augustis Tallinna linnakohtule Marlekori pankrotiavalduse, et saada ettevõttest kätte ligi 40 miljoni kroonine võlg. Eelmisel neljapäeval lükati kohtu eelistung kahe nädala võrra edasi, kuna Marlekor lubas esitada 40 miljoni kroonise võla tasumiseks pangagarantii.

ASi Marlekor nõukogu esimees Dmitri Lamihhov tunnistas eile, et läbirääkimised garantii saamiseks käivad Ühispangaga. Garantii saamise tingimustest Lamihhov veel rääkida ei soovinud. «Ühispanga garantiist räägiksin pisut hiljem, kui täpsemad asjaolud on selgunud,» lausus ta.

Tallinna juriidiliste isikute maksuameti direktori Aivar Soola sõnul on Marlekoril aega garantii esitamiseks 7. oktoobrini, mil toimub uus kohtuistung.

Maksuameti ainus nõue on, et esitatava garantii oleks väljastanud Eestis aktsepteeritud pank. «Meil ei ole midagi selle vastu, kui pankrotimenetlus selle pärast paari nädala võrra venib, sest varad on arestitud ning nendega midagi juhtuda ei saa,» lausus ta. «Kui selline garantii meile tuuakse, võtame pankrotihagi loomulikult tagasi.»

Soola sõnul ei ole Marlekori esindajatega juttu olnud, millistel tingimustel pangagarantiid taotletakse. Pank ilmselt Marlekori ennast, kus majandustegevus on praktiliselt seiskunud, garantii tagatisena ei aktsepteeri, lausus ta.

1996. aasta lõpus otsustas Marlekori omava Nordika Grupi suuromanik Peter Sedin luua Nordika Grupi tütarettevõttena ASi TVMK, millele andis üle kogu mööblivabriku juhtimise.

Praegu on enamik Marlekori alles jäänud varadest panditud Hüvitusfondile, sest 1997. aastal otsustas Marlekori põhiomanik Nordika Kinnisvara võtta Hüvitusfondilt 35 miljoni krooni suuruse laenu praeguseks pankrotistunud Maapanga aktsiate ostuks. Laenu tagatisena pantis Nordika mitu firmale kuuluvat hoonet. Hüvitusfondi esindajad on mitmel korral kinnitanud, et kavatsevad Marlekori hooned esimesel võimalusel müüa.

Tänavu juulis müüs advokaadibüroo Heta veel kolm Marlekori hoonet, mis olid panditud Ühispangast võetud laenu katteks. Ehkki hoonete bilansiline väärtus oli 36 miljonit krooni, rahuldus müüja kiirkorras läbi viidud oksjonil OÜ Wiltmest Haldus 24 miljoni krooni suuruse pakkumisega. Marlekori kahjum oli eelmisel aastal 42 miljonit krooni.

Ühispanga laenuosakonna juhataja Evelin Kõlu ütles eile, et Ühispank ei ole Marlekorile garantiid andnud ega ole Marlekor selleks ka taotlust esitanud.

Lamihhov rääkis, et Ühispanga garantii kõrval on Marlekorile on praegu esmatähtis selgitada, kas Maksuameti ligi 40 miljoni kroonine nõue on üldse õigustatud. Maksuameti nõude vaidlustamiseks esitas Marlekor 15. septembril Tallinna halduskohtule ka kaebuse.

Lamihhovi sõnul pärineb sotsiaal- ja pensionikindlustuse maksu võla põhiosa 1993. aasta 1. jaanuarist, mil Marlekori-nimelist aktsiaseltsi polnud veel olemaski. Kõnealust võlga polnud erastamise hetkel ka Marlekori erastatud Tallinna Vineeri- ja Mööblivabriku bilansis, mistõttu võla arvestamine on olnud seadusevastane, selgitas Lamihhov.

Marlekor tunnistab võlga 6--8 miljoni krooni ulatuses ning seda summat on ettevõte võimeline ja nõus tasuma, ütles ta. Lamihhov rääkis, et kuigi Marlekorile on antud aega vaid kaks nädalat, ei pruugi läbirääkimised kohtuvälise lahendi saamiseks nii kiiresti lõppeda.

Kui kohtus leiab tõestust, et maksuameti nõue Marlekori vastu on õigustatud ja ettevõttel vara ei ole, peab Marlekori võla maksma garantii andnud pank.

Marlekori pankrotimenetlusega tegelev kohtunik Maie Seppo ütles, et eelmisel neljapäeval esitas kohtule lisaks maksuametile veel teisegi pankrotiavalduse Julianuse Inkasso OÜ 0,7 miljoni krooni tasumiseks.

Seetõttu Marlekori ja maksuameti vaheline võimalik kohtuväline kokkulepe Marlekori pankrotimenetlust ei lõpeta.