Kristi Malmberg • 30 september 1999

Analüütikud: tuleva aasta eelarvet täita on reaalne

Peaminister Mart Laar esitas eile riigikogule 2000. aasta riigieelarve projekti, mille prioriteedid on sotsiaal- ja välismajanduspoliitika.

Rahandusministeeriumi eelarveosakonna juhi Ants Liiveri sõnul on järgmise aasta riigieelarve täitmine enam-vähem reaalne, kuigi lõplikult näitab seda vaid järgmise aasta majanduskasv. «Praegu pole ette näha, et järgmisel aastal peaks koostama negatiivse lisaeelarve,» ütles ta. «Raha justkui ka on, aga seda ei tahaks kasutusele võtta.»

Riigil oli eilse seisuga välismaal raha 2,5 mld krooni.

Riigieelarve suurus on 17,1 mld krooni ja üldvalitsuse eelarve suurus 28,25 mld krooni. 2000. aasta riigieelarve on tänavusest 2,2 protsendi võrra väiksem. See on esmakordne eelarve mahu vähenemine pärast taasiseseisvumist.

Suurim on 3,3 mld kroonine haridusministeeriumi eelarve. Kõige vähem ehk 251,6 mln krooni saab majandusministeerium.

Varem rahandusministeeriumi väljakäidud numbritest on suurenenud ettevõtte tulumaksu kavandatud laekumine 476 miljonilt 629 mln kroonini. Liiveri väitel tuleb vahe peamiselt ametiautode maksustamisest.

Oluliselt ehk 350 miljonilt 90 mln kroonile on vähendatud tollimaksude laekumist. Liiveri sõnul kaeti tekkinud vahe riigilõivu laekumise ja riigivarade müügist saadava tulu suurendamisega.

Samaks on jäänud aktsiiside kavandatud laekumine, mis Hansapanga makroanalüütiku Maris Lauri hinnangul on mõnevõrra ülepaisutatud. «Natuke liiga optimistlik on ka käibemaksu laekumise prognoos,» väitis Lauri.

Realistlikuks pidas Lauri tulumaksu kavandatud laekumist ja märkis positiivsena seda, et lõpuks ometi on riigieelarve esitatud konsolideerituna ning ära toodud ka ministeeriumide majandustegevusest saadav tulu.

«Eelarve koostamisel on oldud piisavalt konservatiivne ja kui majandus loodetult areneb, ei tohiks eelarve täitmisega probleeme tulla,» ütles Lauri.

Maapoliitikust rahanduskomisjoni liige Jaanus Männik pidas äärmiselt negatiivseks regionaalsete investeeringute vähendamist. «Loomulikult tuleb laristamist piirata, kuid riigi tasakaaluka arengu seisukohalt on regionaalsed investeeringud äärmiselt olulised,» nentis Männik.

Liiveri sõnul rahastab riik järgmisel aastal vaid juba alustatud projekte, uute alustamist rahakott välja ei kannata.

Männiku hinnangul suuri möödapanekuid eelarveprojektis siiski silma ei torka ja kavandatud maksulaekumised peaksid täidetavad olema.

Riigi doteeritavatest ettevõtetest saavad järgmisel aastal Eesti Raadio 71 mln krooni, Eesti Televisioon 84,3 mln krooni ja Edelaraudtee raudtee korrashoiuks 73,4 mln krooni ning reisijateveo dotatsiooni 105 mln krooni. Tänavune reisijateveo dotatsioon Edelaraudteele oli 150 mln krooni.

Edelaraudtee juhatuse esimees Jüri Kuusik nentis, et nii väikesed eraldised võivad tekitada probleeme raudtee võimalike Briti erastajatega. «Ilmselt peame tegema oma järgmise aasta eelarves muudatusi ja tegema muudatusi ka läbirääkimistes Eesti Raudteega järgmise aasta infrastruktuuri kasutustasu osas,» lausus Kuusik.

Kuusik lisas, et n-ö tuld kustutada ja liiklusohutust tagada nende numbritega küll saab, aga teenuste kvaliteedi tõusu pole mõtet oodata.

Põllumajandustootjad saavad tuleval aastal toetust 259 mln krooni, millele lisanduvad veel eraldised põllumajanduse arenguprogrammidesse 20,5 mln krooni, toetus tõuaretusele 12 mln krooni ja talumajanduse arendamiseks 4,9 mln krooni. Lisaks on riigil kavas osta toiduteravilja 10,5 mln krooni eest ja soetada seemnereserv 1,3 mln krooni eest.

Ekspordi garanteerimiseks näeb riik ette 24 mln krooni ja väikese ning keskmise ettevõtluse toetamiseks 9 mln krooni.

Riigieelarve peaks Liiveri hinnangul olema vastu võetud jõuludeks. Enne seda peab riigikogu aga kinnitama uue tulumaksuseaduse, riigilõivuseaduse ja mitmed sotsiaalsfääri seaduseelnõud.

Hetkel kuum