• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kõrghariduse omandamine muuta kõigile tasuliseks?

    Praegune kõrghariduse finantseerimise skeem on kaugel optimaalsest. Toetan Aarna artiklis toodud seisukohti. Olen omal ajal väljendanud arvamust, et kõrghariduse finantseerimise korra peaks välja töötama haridusministeerium ja haridusminister. Praegune kord ei rahulda mitte kedagi: ei üliõpilasi, riiki ega ülikoole.
    Inimesed muidugi kardavad ja praeguses olukorras ka ilmselt põhjendatult, et sellisel juhul jäävad paljudele inimestele kõrgkooli uksed suletuks. Sellepärast peab pakutav lahendus olema kompleksne ja need kartused maha võtma. Tuleb välja töötada üliõpilaste toetamise skeem, mis tagab selle, et põhiseaduslik õigus haridusele vastavalt võimetele on tagatud.
    Neid skeeme on maailmas mitmesuguseid, tuleb vaadata, mis Eestile sobib. Tean kolme-nelja süsteemi ja olen neid ka välja pakkunud, aga poliitikud ei ole vedu võtnud. See on seotud teatud kartustega. Tasuta asju ei ole ja ei saa öelda, et meil on kõrgharidus tasuta. Kõik on maailmas tasuline ja alati keegi maksab, küsimus on selles, kes ja kuidas.
    Toetan Skandinaavia maade praktikat, kus kasutatakse riiklikku tellimust ja vastavalt sellele on osale üliõpilastest kõrghariduse omandamine tasuta. Väikeses riigis on alati see probleem, et inimressurss on väike, ja muutes kõrghariduse omandamise kõigile tasuliseks, on oht mingi osa inimressursist kaotada.
    Eestis ei tohi ükski noor inimene jääda ilma mis tahes astme haridusest, sõltumata tema rahalistest võimalustest. Sellepärast pooldan teatud riikliku tellimise säilitamist. Sellega me realiseerime võrdsete võimaluste põhimõtte. Eestis on veel see häda, et regioonid on väga erineva rikkusega. Kui seame sisse tasulise hariduse, siis võib juhtuda, et Lõuna-Eestist ei tule kõrgkooli kedagi.
    Sellepärast ma Aarna seisukohta ei toeta. Osalesin tema ja haridusminister Tõnis Lukasega ühes diskussioonis ja meil olid Lukasega suhteliselt lähedased seisukohad, et riiklik tellimus peaks säilima.
    Praegu on muidugi häda selles, et riiklikul tellimusel ei ole korralikku mehhanismi ja tööjõuturult on raske leida adekvaatseid signaale, et ühe või teise eriala spetsialiste on meil nii ja nii palju vaja. Ma ei ole aga vastu teatud sümboolsele õppemaksule, et mõni tudeng ei unustaks ära, et ta ülikoolis käib.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tanel Kandle: auk preservatiivi, sott näkku
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Plaan tõsta lastetoetusi on järjekordne näide, kuidas eduka ja targa vaba turumajandusega Eesti ehitamise asemel aitavad ka need, kes ise end parempoolseteks tituleerivad, kaasa riigi vedamisele vasakule sotsiaalsohu, kirjutab ajakirjanduse ja kommunikatsiooni magistrant Tanel Kandle.
Isegi head tulemused suruvad minu lõheinvesteeringut vee alla
Alles ma rõõmustasin, et rikastun koos Norra lõhemiljardäridega, kui juba sain reedel külma duši – minu portfelli kalakasvataja Lerøy Seafoodi eelmise nädala lõpus avaldatud esimese kvartali majandustulemused kukutasid aktsiat korraga peaaegu 10 protsenti. Ja seda hoolimata rekordilistest kvartalitulemustest ning kalakasvataja sõnul äärmiselt kõrgest roosa kala hinnast.
Alles ma rõõmustasin, et rikastun koos Norra lõhemiljardäridega, kui juba sain reedel külma duši – minu portfelli kalakasvataja Lerøy Seafoodi eelmise nädala lõpus avaldatud esimese kvartali majandustulemused kukutasid aktsiat korraga peaaegu 10 protsenti. Ja seda hoolimata rekordilistest kvartalitulemustest ning kalakasvataja sõnul äärmiselt kõrgest roosa kala hinnast.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Rootsi esitas taotluse NATOga liitumiseks
Rootsi valitsus otsustas esitada taotluse NATOga liitumiseks, ütles riigi peaminister Magdalena Andersson.
Rootsi valitsus otsustas esitada taotluse NATOga liitumiseks, ütles riigi peaminister Magdalena Andersson.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.