Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas kõrghariduse omandamine muuta kõigile tasuliseks?
Praegune kõrghariduse finantseerimise skeem on kaugel optimaalsest. Toetan Aarna artiklis toodud seisukohti. Olen omal ajal väljendanud arvamust, et kõrghariduse finantseerimise korra peaks välja töötama haridusministeerium ja haridusminister. Praegune kord ei rahulda mitte kedagi: ei üliõpilasi, riiki ega ülikoole.
Inimesed muidugi kardavad ja praeguses olukorras ka ilmselt põhjendatult, et sellisel juhul jäävad paljudele inimestele kõrgkooli uksed suletuks. Sellepärast peab pakutav lahendus olema kompleksne ja need kartused maha võtma. Tuleb välja töötada üliõpilaste toetamise skeem, mis tagab selle, et põhiseaduslik õigus haridusele vastavalt võimetele on tagatud.
Neid skeeme on maailmas mitmesuguseid, tuleb vaadata, mis Eestile sobib. Tean kolme-nelja süsteemi ja olen neid ka välja pakkunud, aga poliitikud ei ole vedu võtnud. See on seotud teatud kartustega. Tasuta asju ei ole ja ei saa öelda, et meil on kõrgharidus tasuta. Kõik on maailmas tasuline ja alati keegi maksab, küsimus on selles, kes ja kuidas.
Toetan Skandinaavia maade praktikat, kus kasutatakse riiklikku tellimust ja vastavalt sellele on osale üliõpilastest kõrghariduse omandamine tasuta. Väikeses riigis on alati see probleem, et inimressurss on väike, ja muutes kõrghariduse omandamise kõigile tasuliseks, on oht mingi osa inimressursist kaotada.
Eestis ei tohi ükski noor inimene jääda ilma mis tahes astme haridusest, sõltumata tema rahalistest võimalustest. Sellepärast pooldan teatud riikliku tellimise säilitamist. Sellega me realiseerime võrdsete võimaluste põhimõtte. Eestis on veel see häda, et regioonid on väga erineva rikkusega. Kui seame sisse tasulise hariduse, siis võib juhtuda, et Lõuna-Eestist ei tule kõrgkooli kedagi.
Sellepärast ma Aarna seisukohta ei toeta. Osalesin tema ja haridusminister Tõnis Lukasega ühes diskussioonis ja meil olid Lukasega suhteliselt lähedased seisukohad, et riiklik tellimus peaks säilima.
Praegu on muidugi häda selles, et riiklikul tellimusel ei ole korralikku mehhanismi ja tööjõuturult on raske leida adekvaatseid signaale, et ühe või teise eriala spetsialiste on meil nii ja nii palju vaja. Ma ei ole aga vastu teatud sümboolsele õppemaksule, et mõni tudeng ei unustaks ära, et ta ülikoolis käib.