Erik Samel • 3 oktoober 1999

Koolitust ei peeta enam puhkuseks

Eesti ettevõtete suhtumises koolitusse on toimunud oluline areng.

Koolitusfirma Invicta müügi- ja turundusjuhi Leena Politanovi sõnul alustati seitse aastat tagasi situatsioonis, kus koolituse mõiste oli väga devalveerunud. «Koolitust võeti lihtsalt kui võimalust olla mõnda aega teises keskkonnas ja puhata,» märgib Politanov. Pro Konsultatsioonide juhatuse esimehe Mait Raava sõnul peeti koolitust siis heaks, kui pakuti siit-sealt huvitavaid mõtteid.

Ettevõtjatel polnud taasiseseisvumise järgsetel aastatel aega koolitusega tegeleda, kogu nende energia läks raha teenimisele.

Koolitusfirmade ees oli ülesanne näidata firmajuhtidele, et koolitus on otsene võimalus ettevõtte konkurentsivõime tugevdamiseks. Mercuri Business Development'i asedirektori Kaido Vestbergi sõnul õnnestus ettevõtjaid kõige paremini veenda müügi kaudu, st eelkõige õpetati, kuidas lattu kogunenud kaubast lahti saada.

Pööre suhtumises koolitusse oli enam-vähem lõppenud aastaks 1994, kui juba enamik ettevõtteid mõistis selle tähtsust.

Head ajad olid koolitajatele alatest 1997. aastast kuni järgmise aasta kevadeni. 1998. aasta sügisel tõmbasid paljud firmad koolituskulusid koomale ning ka praegu tehakse Kaido Vestbergi hinnangul otsuseid ettevaatlikult.

Tänaseks on jõutud olukorda, kus koolituse vajalikkust pole enam kellelegi vaja tõestada. Küll on suured erinevused selles, missugust koolitust vajalikuks peetakse. Leena Politanovi hinnangul osatakse pooltes ettevõtetes täpselt määratleda oma koolitusvajadus. Ülejäänud juhtudel on koolituskava koostamine korralikult läbi mõtlemata ning juhid loodavad, et alluvad koolitusest ehk mingit kasu ikka saavad.

Kuna koolitusfirmade ja tellija eesmärk on saavutada teatud muutus osalejate hoiakutes, siis on oluline koostöös ja lähtudes kliendi vajadustest koolitusprogramm korralikult ette valmistada.

Mait Raava rõhutab, et kui aastaid tagasi osteti koolitusfirmadelt eeskätt metoodikat, siis nüüd peetakse oluliseks, et seda metoodikat annaks edasi kogenud koolitaja.

Oluliselt on viimastel aastatel suurenenud firmasiseste koolituste osakaal võrreldes avatud koolitustega. Kaido Vestbergi sõnul näitab teiste riikide kogemus, et ettevõtete arenedes on taas oodata avatud koolituse osatähtsuse tõusu.

Viimaste aastatega on juhtide koolitustaseme erinevused suurenenud. Tekkinud on tippjuhtide seltskond (neid on ligikaudu sada), kes on teistest kaugele ette ära läinud. Enamik juhte on selliseid, keda Politanovi sõnul võib nimetada tüüpkliendiks: «Nende suhtumine koolitusse on üldjuhul positiivne.»

Kui tippjuht on organisatsiooni teistest liikmetest oluliselt paremini koolitatud, siis võib sellel olla ka negatiivseid mõjusid. Tekib võõrandumine: ettevõtte «pea» kannab, aga «keha» ei tule järele. Kuna juht saavutab oma eesmärgid organisatsiooni kaudu, siis tuleb leida kompromiss juhtide ja alluvate koolitamisel.

Hetkel kuum