Sakslased ihkavad müüri

Põhiprobleem on selles, et Teise maailmasõja järgse majandusbuumi päevil koostatud sotsiaalse lepingu tingimused on muutunud liiga kulukaks.

Nelja miljoni töötu ja nende perekonna toetamine pluss pensionisüsteem, kus väljamaksed võrduvad kohati täispalgaga, ja igal aastal Ida-Saksamaale eraldatavad 100 miljardit dollarit on Saksamaa võlakoorma vähem kui kümne aastaga kolmekordistanud. Võlg on tõusnud 900 miljardile dollarile, mis teeb iga sakslase kohta 11 000 dollarit.

«Me ei saa jätkata nii, nagu me seni oleme elanud,» ütles kantsler Gerhard Schröder hiljuti parlamendis. «Oleme kokku kuhjanud sellise võlakoorma, mis jääb lasuma väljakannatamatu raskusega meie laste õlul.»

Vastuseks on Schröderi valitsus koostanud «suurima reformikava Saksamaa sõjajärgses ajaloos». Sotsiaaldemokraatide lüüasaamised viimastel valimistel aga näitavad, et sakslased pole ohvriks valmis.

Just nüüd, mil Saksamaa vajaks investeeringuid, peletavad tohutud ettevõtluskulud riigist minema nii kodu- kui välismaised ettevõtjad. Olukorras, kus keskmine tunnipalk on 30 dollarit ehk kaks korda rohkem kui USAs, on suurkontsernid nagu Siemens ja Volkswagen tootmise mujale viinud. Alates 1995. a on kadunud üle miljoni töökoha.

Lisaks kulutatakse suuri summasid töökohtade säilitamiseks aja ära elanud tööstusharudes, nagu terase- ja söetööstus, selle asemel et toetada tugeva tehnoloogiasektori arengut. Välja arvatud mõni erand, nagu tarkvarafirma SAP, tugineb Saksamaa majandus kolmel talal -- auto-, keemia- ja masinatööstus.

Suured maksud on soodustanud varimajandust, mille mahtu hinnatakse 350 miljardile dollarile (kuuendik kogutoodangust). Lisaks leiavad paljud Saksa kompaniid seaduslikke viise maksudest kõrvale hoidmiseks -- hiljutine valitsuse uurimus näitas, et suurfirmadelt laekub vaid 8% kogu maksutulust, USAs on vastav näitaja 24%.

Schröderile lähedal seisvad isikud on väitnud, et kantsler oli rabatud riigifinantside kehvast seisust, mis ta oma eelkäijalt Helmut Kohlilt päris.

«Rahvas võib olla ühendatud, kuid kõigi tuju on väga paha,» kirjutas Ida-Saksa autor Guenter de Bruyn oma viimases raamatus. «Lääne-sakslased on rahulolematud, sest peavad suurte maksudega ida-sakslasi toetama. Need omakorda ei salli aga läänes elavate rikaste sugulaste patroneerivat suhtumist.»

Rahvaküsitlused näitavad, et iga seitsmes sakslane sooviks Berliini müüri ja raudset eesriiet tagasi, sest siis oli kõigil töökoht ja tulevik enam-vähem selge.

Autor: ÄP

Hetkel kuum