Kristi Malmberg • 4 oktoober 1999

Kiiruse ületamine poole kallimaks

Kui praegu määrab liikluspolitsei komisjon kiiruse ületamise tõttu lubadest ilma jäänud isikutele keskmiselt 1000--2000 krooni trahvi, siis järgmisel aastal ulatub trahvisumma vähemalt 3000 kroonini, väga suure kiiruseületamise puhul 7000 kroonini.

Järgmise aasta riigieelarves on rahandusministeerium suurendanud laekumisi riiklikest trahvidest 148 miljoni krooni võrra 250 miljoni kroonini ehk ligi kaks ja pool korda. Osa laekuvate trahvide suurenemisest saavutatakse miinimumpalga kasvamise kaudu seniselt 1250 kroonilt 1400 kroonile. Suurema summa kogumiseks tuleb senisest rohkem rakendada ka trahvide maksimummäära.

Rahandusministeeriumi nõunik Daniel Vaarik kinnitas, et tulevikus ollakse eriti karmid joobes juhtide ja kihutajate suhtes. Kaks korda purjuspäi roolis vahele jäänud isikuid võib edaspidi trahvida ligi 14 000 krooni suuruses summas.

«Tegemist on politseipoolse algatusega ja eks politseil ole selleks omad meetmed,» sõnas Vaarik. «Ehk muutuvad haldusreformi käigus politseinikud ka hoolikamaks ja väärtustavad rohkem oma töökohta.»

Politseiameti avalike suhete juht Urve Miidla ütles, et kui inimene jaksab endale osta kiire auto ja hulgaliselt alkoholi, jaksab ta maksta ka kõrgemaid trahve. «Järgmisel aastal trahvime rikkujaid täie rangusega,» kinnitas Miidla. «Praegu määratavad trahvid pole ju maksimaalsed.»

Politseiameti arvutuste kohaselt jääb pärast koondamisi tööle 3700 politseinikku, mis tähendab, et iga politseitöötaja peab koguma keskmiselt üle 62 000 krooni trahve. Arvutuse aluseks on võetud, et 92 protsenti eelarvesse kogutavatest trahvidest tulevad liiklusreeglite rikkumise eest.

Politseil on õigus määrata trahvi maksimaalselt 200 päevapalga ulatuses ehk 9200 krooni eest. Halduskohtunik saab trahvida kuni 300 päevapalga ehk 13 800 krooni eest.

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Kalle Jürgenson ütles, et trahvilaekumiste üle kahe korra suurenemise prognoos võib olla võimalik, sest valitsusel ja siseministeeriumil on soov trahvide sissenõudmist tõhustada. «Tänavu on trahvid päris korralikult laekunud,» märkis ta.

Käesoleva aasta riigieelarves on trahvidest saadava tuluna kavandatud 102 miljonit krooni, millest augusti lõpuks oli laekunud 65,9 miljonit krooni.

Automaaler Jarko Raudsepp ütles, et temal on praegu kaks haldustrahvi tasumata, kuid tal on kindel plaan need kindlasti ära maksta. «Trahvisummad peaksid olenema sissetulekust ja sellest, mitmes eeskirjarikkumine kellelgi on või mis põhjusel rikkumine toimus,» lausus Raudsepp. «Kõik oleneb inimeste südametunnistusest, mõttetul kihutamisel pole põhjendust.»

Raudsepp avaldas kahtlust, kas kaks ja pool korda suurem trahvilaekumine riigieelarvesse on tõenäoline. Tema hinnangul oleneb laekumine ka sellest, kuidas ajakirjandus rikkumisi kajastab. «Võiks teha kasvõi TOP 10 suurematest trahvimaksjatest koos summadega,» märkis ta.

Tänavu on poliitikutest liikluseeskirja rikkumisega vahele jäänud Keskerakonna liikmed Edgar Savisaar, Kalev Kallo, Jakko Väli, siseminister Jüri Mõis ja Võru maavanem Robert Lepikson. Endine Tallinna abilinnapea Mait Metsamaa sõitis suvel surnuks kaks inimest.

Vt. ka Liiklustrahvide määrad kroonides

Hetkel kuum