• OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • OMX Baltic0,00%0,00
  • OMX Riga0,00%0,00
  • OMX Tallinn0,00%0,00
  • OMX Vilnius0,00%0,00
  • S&P 5000,00%0,00
  • DOW 300,00%0,00
  • Nasdaq 0,00%0,00
  • FTSE 1000,00%0,00
  • Nikkei 2250,00%0,00
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,12
  • 05.10.99, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Turunduse kiirkursus Eestis

Eesti turundus on koos tarbijatega viimasel kümnendil kiirkursusena läbinud arengufaasid, mis on olnud iseloomulikud Läänele sajandi jooksul.
Turunduse arengu kommenteerimisel lähtume riigisisesest majanduskeskkonnast, pakkujate turundusest ja nõudluse arengust.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Julged otsused ja avantüürid (1989-1992).- Kiirustati tarbima ja kulutama, seda enam, mida enam inflatsioon rubla ostuväärtust vähendas. Edu saavutamiseks piisas kiirest müügist.
Kiire kaootiline kasv, määrav oli jaotus (1992-1994).- Pakkumine kasvas plahvatuslikult, tekkisid suured nõudlusni?id ja samas langes ostujõud.
Müügiedu sai osaks just «uues kuues» masskaubale. Moraalselt vananenud tooted andsid teed uutele asendustoodetele (searasv asendus taimeõliga, või margariiniga).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Võtmesõna oli «jaotus» ehk «esindatus müügivõrgus». Turunduslik initsiatiiv oli hulgimüügifirmade käes. Turundusvõtetest kasutati peamiselt meediareklaami ja jaelülile suunatud müügiedendusvõtteid. Peaaegu iga panus andis positiivse tulemuse.
Esmane stabiliseerumine (1995-1996).- Tarbijate ostujõud suurenes. Kasvava mahuga olid uued, kallimad, kitsa tarbijasegmendiga tarbekaubad, nt sügavkülmutatud tooted, kiirtoidud.
Tarbekaupade pakkujad vajasid pidevat turupositsiooni jälgimist ja keerukamat uuringutehnikat. Oluliseks sai brand'i positsiooni analüüs ja õige brand'i-strateegia valimine.
Tekkisid esimesed jaeketid ja vertikaalsed struktuurid kaubanduses. Peale otsese turuinfo sooviti uuringufirmalt firmasisest koolitust ja konsultatsiooni.
Tarbija oli väsinud esimesest Lääne toodete pakkumislainest. Eesti tootjad said uue võimaluse. Eesti toodete brändistamisel matkiti hoogsalt Lääne turundusvõtteid. Hakati pikaajalisi strateegilisi plaane koostama ja tulevikku investeerima.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ostujõu kasv (1997).- Tarbijate ostujõud kasvas, finantskeskkond oli soodne ja ka Eesti ekspordivõimalused olid head.
Tarbijate tähelepanu liikus esmatarbekaupadelt kestvuskaupadele. Turg oli juba palju enam segmenteerunud. Suurema ostujõuga tarbijad ostsid teadlikumalt, tunnetades oma ostuvabadust.
Aktiivsemat teadlikku brand'i-turundust alustasid kestvuskaupade pakkujad, finantssektor, telekommunikatsioon ja meediakanalid. Esmatarbekaupade turul kasutati juba väga mitmekülgseid turundusvõtteid, alustati loominguliste turundusvõtete kasutamist. Turundusotsused rajanesid valdavalt siiski uue kasvu ootusele.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kiire arengu lõpp, arenenud turundus (alates 1998).- Plahvatuslik kasv ei saa kesta igavesti. Avatud võimalused on ära kasutatud ja tuleb varjatud võimalusi leidma hakata.
1998. aasta valdav turundusvõte oli soodushinnapakkumine. Uute brand'idega turule tulla oli raske, kuna tarbija margiteadvus paljudes tarbekauba gruppides oli juba küllastunud ja tarbimisharjumus välja kujunenud.
1998. aasta teisel poolel hakkasid kauplused müügile võtma kitsamat toodete sortimenti ja väiksemate partiidena. Selle tagajärjena kaotati tarbija, kes valis uue toote või ostukoha.
Vt. ka Eesti meediareklaamiturg 1995?1998
Autor: Janno Inno

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 11 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele