4 oktoober 1999

Turunduse kiirkursus Eestis

Eesti turundus on koos tarbijatega viimasel kümnendil kiirkursusena läbinud arengufaasid, mis on olnud iseloomulikud Läänele sajandi jooksul.

Turunduse arengu kommenteerimisel lähtume riigisisesest majanduskeskkonnast, pakkujate turundusest ja nõudluse arengust.

Julged otsused ja avantüürid (1989-1992).- Kiirustati tarbima ja kulutama, seda enam, mida enam inflatsioon rubla ostuväärtust vähendas. Edu saavutamiseks piisas kiirest müügist.

Kiire kaootiline kasv, määrav oli jaotus (1992-1994).- Pakkumine kasvas plahvatuslikult, tekkisid suured nõudlusni?id ja samas langes ostujõud.

Müügiedu sai osaks just «uues kuues» masskaubale. Moraalselt vananenud tooted andsid teed uutele asendustoodetele (searasv asendus taimeõliga, või margariiniga).

Võtmesõna oli «jaotus» ehk «esindatus müügivõrgus». Turunduslik initsiatiiv oli hulgimüügifirmade käes. Turundusvõtetest kasutati peamiselt meediareklaami ja jaelülile suunatud müügiedendusvõtteid. Peaaegu iga panus andis positiivse tulemuse.

Esmane stabiliseerumine (1995-1996).- Tarbijate ostujõud suurenes. Kasvava mahuga olid uued, kallimad, kitsa tarbijasegmendiga tarbekaubad, nt sügavkülmutatud tooted, kiirtoidud.

Tarbekaupade pakkujad vajasid pidevat turupositsiooni jälgimist ja keerukamat uuringutehnikat. Oluliseks sai brand'i positsiooni analüüs ja õige brand'i-strateegia valimine.

Tekkisid esimesed jaeketid ja vertikaalsed struktuurid kaubanduses. Peale otsese turuinfo sooviti uuringufirmalt firmasisest koolitust ja konsultatsiooni.

Tarbija oli väsinud esimesest Lääne toodete pakkumislainest. Eesti tootjad said uue võimaluse. Eesti toodete brändistamisel matkiti hoogsalt Lääne turundusvõtteid. Hakati pikaajalisi strateegilisi plaane koostama ja tulevikku investeerima.

Ostujõu kasv (1997).- Tarbijate ostujõud kasvas, finantskeskkond oli soodne ja ka Eesti ekspordivõimalused olid head.

Tarbijate tähelepanu liikus esmatarbekaupadelt kestvuskaupadele. Turg oli juba palju enam segmenteerunud. Suurema ostujõuga tarbijad ostsid teadlikumalt, tunnetades oma ostuvabadust.

Aktiivsemat teadlikku brand'i-turundust alustasid kestvuskaupade pakkujad, finantssektor, telekommunikatsioon ja meediakanalid. Esmatarbekaupade turul kasutati juba väga mitmekülgseid turundusvõtteid, alustati loominguliste turundusvõtete kasutamist. Turundusotsused rajanesid valdavalt siiski uue kasvu ootusele.

Kiire arengu lõpp, arenenud turundus (alates 1998).- Plahvatuslik kasv ei saa kesta igavesti. Avatud võimalused on ära kasutatud ja tuleb varjatud võimalusi leidma hakata.

1998. aasta valdav turundusvõte oli soodushinnapakkumine. Uute brand'idega turule tulla oli raske, kuna tarbija margiteadvus paljudes tarbekauba gruppides oli juba küllastunud ja tarbimisharjumus välja kujunenud.

1998. aasta teisel poolel hakkasid kauplused müügile võtma kitsamat toodete sortimenti ja väiksemate partiidena. Selle tagajärjena kaotati tarbija, kes valis uue toote või ostukoha.

Vt. ka Eesti meediareklaamiturg 1995?1998

Autor: Janno Inno

Hetkel kuum