Tõusu ajal püsipalk, langusel boonuspalk?

Fontes Konsultatsioonide küsitluse põhjal on palgad Tallinnas aastaga suurenenud 9% ja terves Eestis 8%. Vaatamata viisakatele numbritele on majanduskasvu aastatest pärit palgatõus tänaseks sisuliselt raugenud, ei aita siin ka Euroopa Liidu lähedus.

Äripäeva arvates saab üldisest palgatõusust rääkida vaid ümbrikupalkade vähenemise ja avaliku sektori 20protsendilise palgatõusu tõttu, erasektori palgafond on hoopiski vähenenud.

Et majanduse areng on tsükliline, siis liiguvad tsükliliselt ka eelarvete suurendamine ja kärpimine, uute töökohtade loomine, palgafond.

Eraettevõtja teeb uue ja konservatiivse eelarve, mis tugineb käesolevale nukravõitu aastale, ega kipu palgafondi suurendama enne, kui turusituatsioon seda vältimatult nõuab. Aga turusituatsioon on just selline, et töötajaid pigem koondatakse kui võetakse juurde. See asjaolu vaevalt et palkade tõusule kaasa aitab.

Avaliku ja erasektori palgatasemed lähenevad veelgi. Võimalik, et avalik sektor käib erasektorist varsti üle, sest haldusreform suurendab sõelale jäänute palka, muudab riigitöö prestiizhseks (ilma muigevarjundita). Üleliigsed peavad leidma tööd erasektorist, mis suurendab sealset pakkumist veelgi. Jüri Mõis ja Väino Sarnet on erasektori tööjõu hinda sisse programmeerinud heal juhul nullkasvu, halvemal juhul languse. Inimesed on unustanud sotsialismiaja hüved, nagu tasustatud ületunnid, ja töötavad täna lepingu alusel või osalise tööajaga.©

Keda ettevõtja momendil vajab, on need, kes aitavad konkreetsest raskest seisust välja -- saneerijad. Nendele pole kahju maksta head töötasu ja boonust. Osa personaliotsinguga tegelevate spetsialistide sõnul ongi tulevikus suurem tähtsus töötulemustest sõltuval boonusel kui põhipalgal. See ähvardab armutu loodusliku valikuga tööjõuturul. Eks ole ettevõtjadki aru saanud, et majandustõusu tingimustes on kasulikum maksta fikseeritud palka ja languse tingimustes muutuvat palka.

Nominaalne palgakasv võib olla ka pelk tööpuuduse suurenemise tulemus, palgasaajaid on lihtsalt vähemaks jäänud. Näiteks töötu abiraha saajaid on täna 3,1% eelmise aasta 1,9% asemel.

Palga reaalkasv siiski täielikult kaotsis pole, kui võrrelda 8protsendilist nominaaltõusu 3protsendilise tarbijahinnaindeksiga. Samas on töötajail väga raske kasutada elukalliduse tõusu ühe argumendina palgaläbirääkimistel, nii nagu varem. Ent töötajatel on hästi meeles ka Reformierakonna lubatud 9000 krooni, nüüd juba kolme ja poole aasta pärast.