Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas peate õigeks nii suurt kaitsekulutuste suurenemist?
Nii palju kaitsekulutusi tõsta - ma ei näe sellel erilist mõtet. Ma kardan, et see ei anna loodetud efekti. Mina nõustun Rein Langiga, kes väitis, et Eesti riigi saaks maatasa teha sellega, kui venelased kingikisd meile ühe eskadrilli jagu MIGe. Nende ülalpidamine on nii hirmkallis, et riik oleks kohe käpuli. Ei ole mingit sõda vajagi.
Mina arvan küll, et see raha oleks järgmisel aastal efektiivsem kuskile mujale kulutada. Kulutame aasta pärast või veel hiljem, kui NATOsse või Euroopa Liitu saamine tõesti sõltub sellest ja kui me arvame, et me ikka peame sinna minema. Aga kas seda raha peab sinna kitsal ajal panema, selles ma küll kindel pole.
Mul on niisugune tunne, et lähematel aastatel riigi kaitsevõime ja kaitsekulutused ei ole omavahel seotud. Kui me NATOsse pääseme, alles pärast seda tekib mingisugune reaalne kaitsevõime. Praegu on nagu liivakastimäng - kas meil on kaks lelu rohkem või isegi kolm.
Aga muidugi see, et NATOsse pürgimisel on teatud kriteeriumid, sellesse tuleb suhtuda natuke teistmoodi.
Sellegipoolest ma arvan, et rasketel aegadel ei tasuks üle pingutada.
Pean tunnistama, et kahjuks ei tea ma sellest valdkonnast eriti midagi.
Ma arvan, et kui selline otsus langetati, siis ei tulnud see kindlasti mitte suurenevast sõjaohust vaid seetõttu, et see on vajalik liitumisläbirääkimistel nii NATOga kui Euroopa Liiduga. See on seostud muude läbirääkimistega. Mitte konkreetselt kaitseministeeriumi ja ülejäänud valitsuskabineti vaheliset läbirääkimistega. See on laiem küsimus.
Mina ei ole hingelt militaarne inimene. Võib rääkida küll sellest, et üks või teine seal Lääne pool nõuab kaitsekulutuste tõstmist. Teine asi on see, et kui ikka majandus on sellises seisus nagu ta meil pragu on, siis mina leian küll , et kaitsekulutusi nii kähku ei peaks küll tõstma.
Veel üks asja tahk on selle raha kasutamise efektiivsus. Alatasa kuuleb jälle, et kaitseministeeriumi süsteemis käitutakse nii ja naa ja kolmandat moodi rahaga.
Või piisab sellestki kui vaadata suvel kui palju sõidab ringi suuri roheliseks värvitud jeepe, noored kutid oma tibidega seal sees. Need autod võtavad ju hirmus palju bensiini.
Ühest küljest ei peaks neid kulutusi nii palju tõstma, vaid seda raha natuke teistmoodi kasutama. Või, kui seda ikkagi nii palju tõstetakse, peaks sinna juurde rääkima ka, mis selle rahaga tehakse.
Aga lihtsalt nii, et anname raha juurde, siis läheb selles vallas elu paremaks, ei saa.