Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL ohjab sisserännet

    Mitmel liikmeks pürgival riigil on pikk ja «poorne» piir Venemaa ja Ukrainaga, kust EL kardab parema elu otsijate tulva. Et vastumeelsus võõramaalaste ja hirm odava tööjõu sissevoolu ees kasvab, kinnitab ka paremäärmuslaste äsjane edu Austria valimistel.
    ELi valitsusjuhid kinnitasid aga nii Tampere kohtumise eel kui lõppedes, et bloki ühine põgenikepoliitika pole mingil juhul katse Euroopa tsitadelli uksi kinnipanna. Poliitika aluseks jääb ikkagi 1951. aasta Genfi konventsioon põgenike õiguste kaitsest, ehk kedagi ei saadeta tagasi, keda ähvardab reaalne oht.
    Samas tõdevad ministrid kohtumise lõppdokumendis, et Euroopa «mõjub magnetina inimestele kogu maailmas, kellel pole vabadusi, mida ELi kodanikud enesestmõistetavaks peavad.» Üksi pärast Berliini müüri langemist kasvas ELi riikidele esitatud asüülitaotluste arv kolm korda -- 1992. aastal taotles põgeniku staatust 692 419 inimest.
    Kaitsmaks end niinimetatud majanduslike põgenike eest on mitu ELi riiki immigratsioonireegleid viimasel ajal karmistanud. 1998. a said blokis põgeniku staatuse vähem kui 30 000 taotlejat ehk 10%.
    Rangemat suhtumist nõutakse ka ELi liikmeks pürgivatelt riikidelt, kellest on kujunemas omamoodi puhver bloki idapiirile. Poola on juba kaotanud viisavabaduse Ukraina ja Venemaaga, Eesti võib veel sel aastal kaotada lihtsustatud piiriületuskorra Venemaaga, sest see ei vasta Schengeni lepingule.
    Leping tagab ELi kodanikele vaba liikumise allakirjutanud riikide piires. See nõuab omakorda välispiiride tugevdamist. Siit ka vajadus ühise põgenike- ja immigratsioonipoliitika järele ning ühine võitlus kuritegevuse vastu. Amsterdami lepingus on ametlik tähtaeg aasta 2004.
    Tampere kohtumine oli esimene samm plaanitud suunas. Üks peamisi printsiipe uues poliitikas on kõrvaldada ümberasumise põhjused -- aidata majanduslikult riike, kust põgenike tulv on tõenäoline. Võitlust illegaalse immigratsiooni ja organiseeritud kuritegevusega tuleb tõhustada, samas kui EL peab tegema rohkem blokis põgeniku staatuse juba saanud inimeste integreerimiseks ja nende põhiõiguste tagamiseks (näiteks osalemine kohalikel valimistel). Samuti tahab liit lõpetada olukorra, kus ühes riigis asüülitaotlusele eitava vastuse saanu saab uue taotluse esitada mõnes leebema immigratsioonipoliitikaga ELi riigis.
    Asüülitaotlejatelt ühe elaniku kohta on Euroopas esikohal Holland ja ?veits, Saksamaa ja Suurbritannia on lähenenud Euroopa keskmisele. Mullu tuli Hollandis 340 elaniku kohta üks asüülitaotleja, Suurbritannias 1010. Euroopa Liidu keskmine oli 1310.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Hiiumaa vahet hakkas lendama uus firma
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.
Täna alustas Tallinna ja Kärdla vahel lendamist uus vedaja Diamond Sky, kes kasutab Poola firmalt Sprint Air renditud lennukit Saab 340A, teatas Hiiumaa turismiklaster.

Olulisemad uudised

Tallinn kiitis heaks uue kõrghoone tuleku
28korruseline City Plaza 2 nime kandva hoone detailplaneering sai Tallinnalt heakskiidu. Hoone valmib praeguste plaanide järgi 2026. aasta alguses.
28korruseline City Plaza 2 nime kandva hoone detailplaneering sai Tallinnalt heakskiidu. Hoone valmib praeguste plaanide järgi 2026. aasta alguses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.