Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hansapanga kasum kukkus poole võrra

    Hansapank teenis septembris 22,2 mln krooni kasumit, mis on augusti ligi 48 mln kroonisest kasumist enam kui poole väiksem.
    «Kuigi provisjonide maht bilansis on vähenenud, kirjutasime me mehiselt provisjone juurde ja veelgi mehisemalt kandsime laene maha,» ütles Hansapanga juhatuse liige finantsdirektor Erkki Raasuke.
    Kui maksetähtaja ületamisel saab 150 päeva täis, siis vaatamata tagatistele kirjutame laenu maha, kinnitas Raasuke ja lisas, et aasta kokkuvõttes võivad need summad tulla astronoomilised. Esimesel poolaastal kandis Hansapank laene maha 260 mln kroonises mahus. Millises mahus pank septembris halbu laene maha kandis, ei soostunud Raasuke avaldama enne kolmapäeva, mil avaldatakse konsolideeritud kolmanda kvartali majandustulemused. Hansapank avaldab börsisüsteemis iga kuu vaid lühibilansi. Kasumiaruanne avaldatakse konsolideeritult igas kvartalis.
    Raasuke märkis, et laenude mahakandmine ei tähenda, et nendega enam edasi ei tegelda, kuid Eesti tingimustes võib mööduda aasta, enne kui mahakantud laenust midagi tagasi saada õnnestub.
    Kuigi statistika näitab majanduses paranemise märke, ei vähenda Hansapank veel üldprovisjonide taset. «Keset aastat me hobuseid ei vaheta ja jätkame konservatiivsuse põhimõttel,» ütles Raasuke.
    Hansapanga agressiivne provisjonipoliitika on positiivne märk ja parandab tulevikus kindlasti panga kasumiteenimise võimet, ütles Hansa Investmentsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk.
    «Arvestades selle aasta varasemaid kuid, on 22 miljonit Hansapanga jaoks väike kasuminumber ja võib tekitada igasugu küsimusi,» lausus Suprema analüütik Veikko Maripuu. Tema sõnul ei ole siiski paanikaks põhjust, sest ühe kuu tulemuste põhjal ei saa kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Varasematel kuudel on Hansapangal olnud erakorralisi tulusid, kuid nüüd tuleb pangal hakata kasumit teenima laenutegevusest, lausus Maripuu.
    Ühispank teenis septembris 10,8 mln krooni kasumit.
    Reisenbuki sõnul on halb, et puhas intressitulu ja komisjonitulu on Ühispangas võrreldes teise kvartaliga vähenenud. Samuti on Ühispank teinud väga vähe laenuprovisjone. Tõenäoliselt tuleb Ühispangal aasta lõpus auditeerimise käigus laenuprovisjone suurendada, märkis Reisenbuk.
    «Kahjuks tuleb tõdeda, et selget paranemise märki ei ole ja Ühispanga kasumlikkus on väike,» lausus Reisenbuk. Ta avaldas lootust, et kavandatav restruktureerimine parandab ka Ühispanga kasumiteenimisvõimet.
    Ühispanga asepresident Ülo Suurkask ütles, et pank on seadnud eesmärgiks stabiilse kasumi teenimise ja midagi erakorralist ei ole tulemas. Suurkask lisas, et panga laenuportfellist on provisjoneeritud 3% ja seda ei ole põhjust suurendada.
    Reedel Hansapanga aktsia hind oodatust väiksemale kasumile ei reageerinud, kuid analüütikud peavad sel nädalal võimalikuks aktsia hinna lühiajalist langust.
    Toomas Reisenbuk märkis, et aktsia hinnale avaldab majandustulemusetest enam mõju maailmaturgude nõrkus. «Kui Wall Street on närviline, põhjustab see kui mitte müügilainet, siis vähemalt seda, et paljud ostjad jäävad äraootavale positsioonile,» lausus ta.
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturg lõpetas jaanuari kasumiga
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Wall Street lõpetas tugeva jaanuari suurema kasumiga. Nüüd paljud investorid loodavad, et Föderaalreserv võtab vastu otsuse tõsta mõneks ajaks viimast korda intressimäära.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Kaitsepiirangud ei lase Ida-Virumaal omavalitsuste hooneid renoveerida
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.
Venemaa naabruse tõttu ei saa Ida-Virumaal ehitada ei tuule- ega päikeseparke, aga liginullenergiahoonete jaoks võiks vaja minna vähemalt üht kahest.

Olulisemad uudised

Nulliring: palk tõuseb, aga poodi see raha ei jõua
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.
Aasta lõpus vabalangusse läinud jaekaubanduse võiks tänavu päästa kosuv ostujõud, mida toidab palgatõus, kui laenukulud seda nulli ei sööks.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.