• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hansapanga kasum kukkus poole võrra

    Hansapank teenis septembris 22,2 mln krooni kasumit, mis on augusti ligi 48 mln kroonisest kasumist enam kui poole väiksem.
    «Kuigi provisjonide maht bilansis on vähenenud, kirjutasime me mehiselt provisjone juurde ja veelgi mehisemalt kandsime laene maha,» ütles Hansapanga juhatuse liige finantsdirektor Erkki Raasuke.
    Kui maksetähtaja ületamisel saab 150 päeva täis, siis vaatamata tagatistele kirjutame laenu maha, kinnitas Raasuke ja lisas, et aasta kokkuvõttes võivad need summad tulla astronoomilised. Esimesel poolaastal kandis Hansapank laene maha 260 mln kroonises mahus. Millises mahus pank septembris halbu laene maha kandis, ei soostunud Raasuke avaldama enne kolmapäeva, mil avaldatakse konsolideeritud kolmanda kvartali majandustulemused. Hansapank avaldab börsisüsteemis iga kuu vaid lühibilansi. Kasumiaruanne avaldatakse konsolideeritult igas kvartalis.
    Raasuke märkis, et laenude mahakandmine ei tähenda, et nendega enam edasi ei tegelda, kuid Eesti tingimustes võib mööduda aasta, enne kui mahakantud laenust midagi tagasi saada õnnestub.
    Kuigi statistika näitab majanduses paranemise märke, ei vähenda Hansapank veel üldprovisjonide taset. «Keset aastat me hobuseid ei vaheta ja jätkame konservatiivsuse põhimõttel,» ütles Raasuke.
    Hansapanga agressiivne provisjonipoliitika on positiivne märk ja parandab tulevikus kindlasti panga kasumiteenimise võimet, ütles Hansa Investmentsi peaanalüütik Toomas Reisenbuk.
    «Arvestades selle aasta varasemaid kuid, on 22 miljonit Hansapanga jaoks väike kasuminumber ja võib tekitada igasugu küsimusi,» lausus Suprema analüütik Veikko Maripuu. Tema sõnul ei ole siiski paanikaks põhjust, sest ühe kuu tulemuste põhjal ei saa kaugeleulatuvaid järeldusi teha. Varasematel kuudel on Hansapangal olnud erakorralisi tulusid, kuid nüüd tuleb pangal hakata kasumit teenima laenutegevusest, lausus Maripuu.
    Ühispank teenis septembris 10,8 mln krooni kasumit.
    Reisenbuki sõnul on halb, et puhas intressitulu ja komisjonitulu on Ühispangas võrreldes teise kvartaliga vähenenud. Samuti on Ühispank teinud väga vähe laenuprovisjone. Tõenäoliselt tuleb Ühispangal aasta lõpus auditeerimise käigus laenuprovisjone suurendada, märkis Reisenbuk.
    «Kahjuks tuleb tõdeda, et selget paranemise märki ei ole ja Ühispanga kasumlikkus on väike,» lausus Reisenbuk. Ta avaldas lootust, et kavandatav restruktureerimine parandab ka Ühispanga kasumiteenimisvõimet.
    Ühispanga asepresident Ülo Suurkask ütles, et pank on seadnud eesmärgiks stabiilse kasumi teenimise ja midagi erakorralist ei ole tulemas. Suurkask lisas, et panga laenuportfellist on provisjoneeritud 3% ja seda ei ole põhjust suurendada.
    Reedel Hansapanga aktsia hind oodatust väiksemale kasumile ei reageerinud, kuid analüütikud peavad sel nädalal võimalikuks aktsia hinna lühiajalist langust.
    Toomas Reisenbuk märkis, et aktsia hinnale avaldab majandustulemusetest enam mõju maailmaturgude nõrkus. «Kui Wall Street on närviline, põhjustab see kui mitte müügilainet, siis vähemalt seda, et paljud ostjad jäävad äraootavale positsioonile,» lausus ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Miks kulus Enefiti IPO peale 8 miljonit eurot?
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Enefit Greeni börsile tulemine läks maksma ligi 8 miljonit eurot, mis on võrreldav Tallinna Sadama 2018. aasta IPOga, millele kulutati rohkem kui 7 miljonit eurot.
Bolti ja Pipedrive'i loojad investeerisid Eesti idusse, kes võistleb Amazoni ja Google'iga
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti idufirma Storadera on välja arendanud tehnoloogia, millega suudetakse pakkuda äriklientidele pilveruumi ligi 5 korda soodsamalt, kui seda teeb Amazon, Google ja Microsoft.
Eesti Energia kavalus: vaidlustes sipleva Tootsi tuulepargi sisse kasvab uus tuulepark
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.
Eesti Energia leidis viisi, kuidas Enefit Green saab ühe osaga senisest Tootsi tuulepargist osaleda taastuvenergia toetuse vähempakkumistel nii, et käib samal ajal kohut tuulepargi teisele osale suurema toetuse väljanõudmiseks.