Eksportijale laevaliiklus mõttetu

Oktoobri algul võttis ESCO käigust ühe Eesti ja Saksamaa vahel kurseerinud ro-ro-laeva. Toimima jäänud laevaühendus on eksportijale endisest 30% kallim ja kolm korda pikema transiidiajaga.

ESCO võttis liinilt laeva, mis väljus Muugalt reede õhtul ja jõudis Kieli esmaspäeva ennelõunaks, kus oli kaup võimalik haagistelt ka kohe maha laadida. Nüüd jõuab reedel laaditud koorem Saksamaale alles järgmiseks reedeks või neljapäeva õhtuks. Neil aegadel jõuavad Saksamaale Eestist esmaspäeviti väljuvad ro-ro-laevad: ESCO teine käiku jäänud laev ja Argomanni laev, mis läbib Bremerhaveni sadama.

Üldjuhul pole vastu nädalavahetust võimalik enamikku koormaid treileritelt maha laadida, mis pikendab transiidiaega esmaspäevani ehk kokku endiselt kolmelt päevalt kümne päevani. Kuna haagise rendiaeg on pikenenud seitsme päeva võrra, on ekspedeerija sunnitud tõstma ka veotariifi. Lisaks haagise rendiajale tõusis ka käiku jäänud ESCO laeva veohind.

Ekspedeerimisfirma E.M. Trans müügijuhi Illimar Pauli arvutuste kohaselt on eksportööridele mereveo hind Saksamaale tõusnud 500--700 Saksa marka ehk 30%. Seetõttu on ainuüksi E.M. Transi klientide kaupa võrreldes varasemate nädalatega Saksamaale suunduvatel ro-ro-laevadel praegu neli korda vähem. Kaupa on hakatud taas vedama mööda maismaad.

ESCO pani reedel Tallinnast Saksamaale väljuva ro-ro-laevaliini käiku pool aastat tagasi, kui sellel marsruudil lõpetas opereerimise Travend. Eesti Merelaevanduse asedirektor arengu alal Viktor Palmet kinnitab, et ka ESCO-l ei õnnestunud pooleaastase töö tulemusena laevaliini kahjumist välja saada. Kui Saksamaale minnes oli laev kaupa täis, siis tagasi tulles oli laeva täituvus vaid 20--40%. Eesti importööridele oli teisipäeval Kielist väljuv ja reedel Tallinna jõudev laev ajaliselt ebasoodus, transiitkauba jaoks aga liiga kallis. Palmeti väitel liigub transiitkaup Eestist mööda, sest kõigi Eestit ümbritsevate sadamate maks laeva sisenemisel on Tallinna Sadama maksust madalam.

Eesti Merelaevanduse arvutuste kohaselt on 64 miljonit krooni nelja aasta jooksul piisav, et panna kasumlikult tööle Saksamaa laevaliinid, kus mõlemad laevad väljuvad kauba omanikule soodsal ajal, reede õhtuti -- üks Kielist, teine Tallinnast.

Nii Illimar Paul E.M. Transist kui ka Viktor Palmet Eesti Merelaevandusest on nõus, et dotatsiooni pole loota Eesti riigieelarvest, kuid riik võiks aidata raha leidmisel.

Hollandi transpordiministeeriumi uuringute kohaselt toob 30protsendiline laevandusettevõtluse kasv kaasa 70protsendilise kasvu transpordi- ja teenindusettevõtluses. Palmeti kinnitusel on seetõttu laevandusprojekte mujal maailmas toetatud Phare rahaga.

«Kuid laevanduses tuleb ka muus osas luua soodne rezhiim» viitab Palmet vajadusele muuta Tallinnas sadamamakse.