Eesti vajab bürokraatiatõrjet

Äripäeva arvates on Eesti märkamatult ülebürokratiseeru-nud ja see pärsib ettevõtluse arengut.

Parim näide on tänase Äripäeva tagumisel leheküljel ilmuv artikkel Soome ja Eesti äriregistrite tööst. Kui Soomes on ettevõtjal võimalik äriregistrist saada tasuta asjalikku juriidilist nõu ning koduleheküljelt võtta vajalikud dokumentide põhjad vormis «täida lüngad», siis Eestis äriregister konsultatsioone ei anna.

See ongi põhjus, miks firma registreerimisega seotud toimingud venivad ja ettevõtjat korduvalt äriregistri vahet jooksutatakse.

Töö, mille Soomes teevad telefoni teel ja lisatasuta ära ametnikud, teevad Eestis konsultatsioonifirmad, kellele ettevõtjad peavad maksma tuhandeid kroone. Jääb mõistetamatuks, miks meie äriregister ei või võtta eeskujuks põhjanaabrite töökorraldust.

Tüüpiline ametnike põhjendus on, et pole piisavalt ressursse ehk inimesi ja raha. Soome näite baasil ei ole see väide tõsiseltvõetav. Ettevõtte registreerimiseks tehtavad otsesed kulud on Soomes ja Eestis samas suurusjärgus. Kui aga järgmisest aastast tõusevad riigilõivud, siis muutub ettevõtte asutamine Eestis isegi kallimaks.

Samas räägib Reformierakonna ja Isamaaliidu juhitud valitsuskoalitsioon Eestist kui ettevõtlussõbralikust riigist, kuhu välisinvestorid meelsasti tulevad. Tegelikkuses on Eesti ettevõtjasõbralikust suhtumisest kaugel.

Firmade asutamise ja registreerimisega seonduv näitab Eesti riigi jõuetust seista vastu ametnike ja üksikute konsultatsioonifirmade huvidele. Kuigi kodanikud ja ettevõtted maksavad riigile makse, ei saa nad selle eest vastu korrektset teenindamist.

Paremini ei suhtu riik ka turistidesse. Tänu sellele, et Äripäeva omanikud annavad välja majanduslehte Peterburis, oleme puutunud kokku Eesti Peterburi peakonsulaadi tegevusega. Nendest kontaktidest on jäänud mulje, et peakonsulaadi põhieesmärk on jätta Eestist venelastele võimalikult halb mulje, et neil kaoks eluks ajaks Eesti külastamise soov.

Täiesti mõttetu ja nii eraettevõtja kui riigi ressursse raiskav on enam kui neljakümnel tegevusalal esitatav litsentseerimise nõue. Õnneks on siin asi paranemas. Alates tänasest ei nõuta litsentsi vanametalli ning sõidukite vahendajatelt ja autoremontijatelt. Järgmise sammuna peavad äriregistrid hakkama nõustama ettevõtjaid firma registreerimisega seotud küsimustes.

Sarnaselt ettevõtjaga peab ka riigi eesmärk olema teiste riikidega võrreldes kvaliteetsema teenuse pakkumine, sest see aitab tõsta Eesti konkurentsivõimet.