Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedu valitsus vangub

    Eile saatis Leedu peaminister Rolandas Paksas USA energeetikafirma Williams presidendile John Bumgarnerile kirja uute ettepanekutega palju vastuolusid ning kahe ministri tagasiastumise tinginud erastamistehingu tingimuste parandamiseks.
    Vastust oodatakse vähemalt 29. oktoobriks, mil Leedu pool tahab 18 kuud läbirääkimisel olnud tehingu lõpuks sõlmitud saada.
    Selle järgi omandab Williams 33% Mazheikiai Naftas, makstes 150 miljonit dollarit.
    Tehing oli lõppjärgus, kui Rolandas Paksas ootamatult esmaspäeval teatas, et ei ole nõus lepingule alla kirjutama, sest sellega seotud finantskohustused käivad Leedule üle jõu. Lepingu järgi peab valitsus Mazheikiaile käibekapitaliks eraldama pikaajalist laenu 350 miljonit dollarit.
    Paksase sõnul tähendab see Leedule pankrotti -- eelarvedefitsiit tõuseks 9,8 protsendile SKTst, seades ohtu ka uue tugilaenulepingu Rahvusvahelise Valuutafondiga.
    Valitsus hääletas aga peaministri vastuseisust hoolimata tehingu poolt, mispeale Leedu rahandus- ja majandusminister astusid tagasi. Analüütikud arvavad, et kuna Paksasel puudub nii oma partei kui ministrite toetus, võib ka tema olla sunnitud tagasi astuma. Sellega lõpeks tema viis kuud tööd valitsusjuhina pärast Gediminas Vagnoriuse väljavahetamist, kelle tagandamine oli samuti osaliselt seotud Mazheikiai probleemidega.
    Williamsi president John Bumgarner väidab Leedu parlamendi esimehele Vytautas Landsbergisele saadetud kirjas, et «Williams International ei ole Leedu jaoks mitte probleem, vaid osa lahendusest».
    Bumgarner ütles, et viieks aastaks kavandatud 700 miljoni dollariline investeerimisplaan lisaks Leedu majandusse 2,1--3,5 miljardit dollarit.
    «Leedu laenud Mazheikiai Naftale ei muuda riiki maksujõuetuks. Need makstakse tagasi koos intressidega,» ütles Bumgarner. Ta lisas, et firma ei nõua Leedu valitsuselt raha, vaid et nii Williams kui Leedu riik peavad Mazheikiaile raha laenama, et firma saaks ellu viia oma äriplaani ning «muutuda üheks juhtivaks ettevõtteks Ida-Euroopas».
    Vaatlejad leiavad, et isegi kui Rolandas Paksas tagasi astub, ei jää tehing Williamsiga sõlmimata. Seda toetavad nii president Valdas Adamkus kui ka parlamendi spiiker Vytautas Landsbergis.
    «Tugeva Lääne investori kohalolek kindlustab Leedu julgeolekut,» ütles Landsbergis. Mazheikiai vajab investeeringuid ja juhtimisoskusi, mida vaid Lääne firma pakkuda suudab, ütles Landsbergis.
    «Tehing Williamsiga on välispoliitika jaoks suurema tähtsusega kui majanduse jaoks,» ütles poliitikavaatleja Arturas Rachas.
    Leedu peamised välispoliitika eesmärgid on ühinemine ELi ja NATOga ning tugeva USA investori kaasamist naftasektorisse peavad kohalikud poliitikud võimaluseks tugevdada sidemeid riigiga, millel on NATOs suur mõjujõud. Lisaks on läbirääkimised kestnud juba liiga kaua, et nüüd kõik katki jätta.
    Mazheikiai Nafta on Leedu suurim firma, mille arvele langeb 10% Leedu sisemajanduse kogutoodangust.
    Autor: ÄP
  • Hetkel kuum
Raul Reino: euribori tõus pole uks Mordorisse
Tõusnud euribor võib kahju asemel hoopis kasu tuua, kui oma kinnisvarasse liialt kiindunud ei olda, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Tõusnud euribor võib kahju asemel hoopis kasu tuua, kui oma kinnisvarasse liialt kiindunud ei olda, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Märtsikuine inflatsioon kasvas veidi
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Modera uus aktsiate pakkumine stardib esmaspäeval
Modera kavandab järgmist aktsiate avalikku pakkumist. Pakkumises on kuni 240 000 aktsiat ning kaasata soovitakse kuni 1,08 miljonit eurot.
Modera kavandab järgmist aktsiate avalikku pakkumist. Pakkumises on kuni 240 000 aktsiat ning kaasata soovitakse kuni 1,08 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: pullituru algus, börsifirma ülevõtt ja vaimne tervis
Seekordses hommikuprogrammis annab Swedbank Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik meile ülevaate aktsiaturgudel toimuvast rallist ja selgitab, mida see tähendab – kas karuturg on nüüdseks läbi ja kätte on jõudnud pullituru uus tulemine.
Seekordses hommikuprogrammis annab Swedbank Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik meile ülevaate aktsiaturgudel toimuvast rallist ja selgitab, mida see tähendab – kas karuturg on nüüdseks läbi ja kätte on jõudnud pullituru uus tulemine.
Enefit Green omandas Liivi meretuulepargi 6,2 miljoni eest
Enefit Green omandas Eesti Energialt Liivi meretuulepargi projekti ja jätkab arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.
Enefit Green omandas Eesti Energialt Liivi meretuulepargi projekti ja jätkab arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.