Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Leedu valitsus vangub
Eile saatis Leedu peaminister Rolandas Paksas USA energeetikafirma Williams presidendile John Bumgarnerile kirja uute ettepanekutega palju vastuolusid ning kahe ministri tagasiastumise tinginud erastamistehingu tingimuste parandamiseks.
Vastust oodatakse vähemalt 29. oktoobriks, mil Leedu pool tahab 18 kuud läbirääkimisel olnud tehingu lõpuks sõlmitud saada.
Selle järgi omandab Williams 33% Mazheikiai Naftas, makstes 150 miljonit dollarit.
Tehing oli lõppjärgus, kui Rolandas Paksas ootamatult esmaspäeval teatas, et ei ole nõus lepingule alla kirjutama, sest sellega seotud finantskohustused käivad Leedule üle jõu. Lepingu järgi peab valitsus Mazheikiaile käibekapitaliks eraldama pikaajalist laenu 350 miljonit dollarit.
Paksase sõnul tähendab see Leedule pankrotti -- eelarvedefitsiit tõuseks 9,8 protsendile SKTst, seades ohtu ka uue tugilaenulepingu Rahvusvahelise Valuutafondiga.
Valitsus hääletas aga peaministri vastuseisust hoolimata tehingu poolt, mispeale Leedu rahandus- ja majandusminister astusid tagasi. Analüütikud arvavad, et kuna Paksasel puudub nii oma partei kui ministrite toetus, võib ka tema olla sunnitud tagasi astuma. Sellega lõpeks tema viis kuud tööd valitsusjuhina pärast Gediminas Vagnoriuse väljavahetamist, kelle tagandamine oli samuti osaliselt seotud Mazheikiai probleemidega.
Williamsi president John Bumgarner väidab Leedu parlamendi esimehele Vytautas Landsbergisele saadetud kirjas, et «Williams International ei ole Leedu jaoks mitte probleem, vaid osa lahendusest».
Bumgarner ütles, et viieks aastaks kavandatud 700 miljoni dollariline investeerimisplaan lisaks Leedu majandusse 2,1--3,5 miljardit dollarit.
«Leedu laenud Mazheikiai Naftale ei muuda riiki maksujõuetuks. Need makstakse tagasi koos intressidega,» ütles Bumgarner. Ta lisas, et firma ei nõua Leedu valitsuselt raha, vaid et nii Williams kui Leedu riik peavad Mazheikiaile raha laenama, et firma saaks ellu viia oma äriplaani ning «muutuda üheks juhtivaks ettevõtteks Ida-Euroopas».
Vaatlejad leiavad, et isegi kui Rolandas Paksas tagasi astub, ei jää tehing Williamsiga sõlmimata. Seda toetavad nii president Valdas Adamkus kui ka parlamendi spiiker Vytautas Landsbergis.
«Tugeva Lääne investori kohalolek kindlustab Leedu julgeolekut,» ütles Landsbergis. Mazheikiai vajab investeeringuid ja juhtimisoskusi, mida vaid Lääne firma pakkuda suudab, ütles Landsbergis.
«Tehing Williamsiga on välispoliitika jaoks suurema tähtsusega kui majanduse jaoks,» ütles poliitikavaatleja Arturas Rachas.
Leedu peamised välispoliitika eesmärgid on ühinemine ELi ja NATOga ning tugeva USA investori kaasamist naftasektorisse peavad kohalikud poliitikud võimaluseks tugevdada sidemeid riigiga, millel on NATOs suur mõjujõud. Lisaks on läbirääkimised kestnud juba liiga kaua, et nüüd kõik katki jätta.
Mazheikiai Nafta on Leedu suurim firma, mille arvele langeb 10% Leedu sisemajanduse kogutoodangust.
Autor: ÄP