Tehing oli lõppjärgus, kui Rolandas Paksas ootamatult esmaspäeval teatas, et ei ole nõus lepingule alla kirjutama, sest sellega seotud finantskohustused käivad Leedule üle jõu. Lepingu järgi peab valitsus Mazheikiaile käibekapitaliks eraldama pikaajalist laenu 350 miljonit dollarit.
Paksase sõnul tähendab see Leedule pankrotti -- eelarvedefitsiit tõuseks 9,8 protsendile SKTst, seades ohtu ka uue tugilaenulepingu Rahvusvahelise Valuutafondiga.
Valitsus hääletas aga peaministri vastuseisust hoolimata tehingu poolt, mispeale Leedu rahandus- ja majandusminister astusid tagasi. Analüütikud arvavad, et kuna Paksasel puudub nii oma partei kui ministrite toetus, võib ka tema olla sunnitud tagasi astuma. Sellega lõpeks tema viis kuud tööd valitsusjuhina pärast Gediminas Vagnoriuse väljavahetamist, kelle tagandamine oli samuti osaliselt seotud Mazheikiai probleemidega.
Williamsi president John Bumgarner väidab Leedu parlamendi esimehele Vytautas Landsbergisele saadetud kirjas, et «Williams International ei ole Leedu jaoks mitte probleem, vaid osa lahendusest».
Bumgarner ütles, et viieks aastaks kavandatud 700 miljoni dollariline investeerimisplaan lisaks Leedu majandusse 2,1--3,5 miljardit dollarit.
«Leedu laenud Mazheikiai Naftale ei muuda riiki maksujõuetuks. Need makstakse tagasi koos intressidega,» ütles Bumgarner. Ta lisas, et firma ei nõua Leedu valitsuselt raha, vaid et nii Williams kui Leedu riik peavad Mazheikiaile raha laenama, et firma saaks ellu viia oma äriplaani ning «muutuda üheks juhtivaks ettevõtteks Ida-Euroopas».
Vaatlejad leiavad, et isegi kui Rolandas Paksas tagasi astub, ei jää tehing Williamsiga sõlmimata. Seda toetavad nii president Valdas Adamkus kui ka parlamendi spiiker Vytautas Landsbergis.
«Tugeva Lääne investori kohalolek kindlustab Leedu julgeolekut,» ütles Landsbergis. Mazheikiai vajab investeeringuid ja juhtimisoskusi, mida vaid Lääne firma pakkuda suudab, ütles Landsbergis.