Meeskond loob firma efektiivsuse

Võrreldes üksikjuhtimisega omandab firmades järjest suuremat tähtsust tiimitöö.

Hansapanga koolitusjuhi Rita Viitmanni sõnul on meeskonnast kasu juba üksnes seetõttu, et nii on parem ideid genereerida. Tiimi liikmed viivad sageli enda koostatud projekti ka lõpuni. «Üksikisik ei suuda alati näha probleemi erinevatest vaatenurkadest,» kinnitab Viitmann.

Vatson & Vatsoni tegevdirektori Rain Teimanni arvates on meeskonnatöö täiesti möödapääsmatu töömudel: «Just koostööst sünnivadki parimad lahendused.» Samas eeldab igasugune kollektiivne lahenduste otsimine Teimanni sõnul ka pidevat igaühe individuaalset tööd, mis omakorda sõltub liikmete tööjaotusest ja elukutsest. Igal meeskonnal peab olema emotsionaalselt intelligentne juht, kes oskab meeskonda koos hoida ja tegevust suunata, märgib Teimann.

Efektiivseimaks tegevuseks peab meeskond olema optimaalselt mehitatud. Üle- ja alamehitatuse korral efektiivsus väheneb. Psühholoogid on Teimanni sõnul tõestanud, et parima tulemuse saavutab reeglina kaheliikmeline tiim. Optimaalsuse tasemelt järgmise tulemuse saavutab inimene üksinda, seejärel alles kolmeliikmeline meeskond. Suurema meeskonna puhul efektiivsus järsult langeb.

Üks võimalus on, et üksikisik annab idee, aga idee realiseerumiseks kasutatakse meeskonnatööd. Ajurünnakutes asendub esialgne idee tihti uue ja paremaga, kusjuures ajurünnakuid pole otstarbekas liiga sageli korraldada. Rita Viitmanni sõnul sõltub see firma vajadustest: «Niisama kokku tulla pole mõtet.»

Tiimitöös peavad olema määratud põhimõtted, kuidas meeskond töötab. Ükski tiimi liige ei tohi olla domineeriv.

Traditsioonilise juhtimise kohaselt teevad juhid otsuseid ja töötajad viivad need ellu. Selline autoritaarne juhtimine on osutunud tulemuslikuks, kui juht on töötajatest pea-jagu targem.

Nii suur veelahe oskustes on tänasel päeval enamasti mõeldamatu. Konkurentsivõime üks eeltingimus on heal tasemel oskused nii juhil kui ka igal tiimiliikmel. Siit ka peamine põhjus, miks tänane trend läänes (ja järjest enam ka Eestis) on osalusjuhtimine, mis on kohane viis oskustöötajate juhtimiseks.

See, et otsuste väljatöötamisel osalevad töötajad, kes neid ka ise ellu viivad ja seeläbi ennast rohkem panustavad, on tiimitöö ilmseim eelis. Meeskonnaliikmetes vaka all oleva ressurssi maksimumilähedaseks rakendamiseks tasub kasutada «tiimi-loomist» (team building).

Tiimitööd kasutatakse enamasti juhtudel, kus tiimina töötamine annab parema tulemuse kui individuaalne töö. Tiimitööd eelistatakse, kui:

- on vaja kiiret reageerimist muutuvale keskkonnale;

- on vaja paindlikumat struktuuri, kui on traditsiooniline struktuur;

- on tegemist omavahel läbipõimunud ülesannete täitmisega;

- on vaja muuta «laiska» töökultuuri «õppiva organisatsiooni» kultuuriks;

- on vaja suurendada organisatsiooni üksuste vahelise koostöö efektiivsust.

Meeskonna juhtimise oskuste tähtsust rõhutab tõik, et enamik juhte teadvustab endale üksitöötajate juhtimise vajadust -- paraku ei taibata, et kogu tiimi tuleb juhtida, kuna meeskonna tulemuse määrab enamasti nõrgim liige.

Mida enam me teadvustame tiimijuhtimise vajadust ja mida paremini me oskame tiime luua ja neid juhtida, seda efektiivsem on kogu organisatsioon.