• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Meeskond loob firma efektiivsuse

    Võrreldes üksikjuhtimisega omandab firmades järjest suuremat tähtsust tiimitöö.
    Hansapanga koolitusjuhi Rita Viitmanni sõnul on meeskonnast kasu juba üksnes seetõttu, et nii on parem ideid genereerida. Tiimi liikmed viivad sageli enda koostatud projekti ka lõpuni. «Üksikisik ei suuda alati näha probleemi erinevatest vaatenurkadest,» kinnitab Viitmann.
    Vatson & Vatsoni tegevdirektori Rain Teimanni arvates on meeskonnatöö täiesti möödapääsmatu töömudel: «Just koostööst sünnivadki parimad lahendused.» Samas eeldab igasugune kollektiivne lahenduste otsimine Teimanni sõnul ka pidevat igaühe individuaalset tööd, mis omakorda sõltub liikmete tööjaotusest ja elukutsest. Igal meeskonnal peab olema emotsionaalselt intelligentne juht, kes oskab meeskonda koos hoida ja tegevust suunata, märgib Teimann.
    Efektiivseimaks tegevuseks peab meeskond olema optimaalselt mehitatud. Üle- ja alamehitatuse korral efektiivsus väheneb. Psühholoogid on Teimanni sõnul tõestanud, et parima tulemuse saavutab reeglina kaheliikmeline tiim. Optimaalsuse tasemelt järgmise tulemuse saavutab inimene üksinda, seejärel alles kolmeliikmeline meeskond. Suurema meeskonna puhul efektiivsus järsult langeb.
    Üks võimalus on, et üksikisik annab idee, aga idee realiseerumiseks kasutatakse meeskonnatööd. Ajurünnakutes asendub esialgne idee tihti uue ja paremaga, kusjuures ajurünnakuid pole otstarbekas liiga sageli korraldada. Rita Viitmanni sõnul sõltub see firma vajadustest: «Niisama kokku tulla pole mõtet.»
    Tiimitöös peavad olema määratud põhimõtted, kuidas meeskond töötab. Ükski tiimi liige ei tohi olla domineeriv.
    Traditsioonilise juhtimise kohaselt teevad juhid otsuseid ja töötajad viivad need ellu. Selline autoritaarne juhtimine on osutunud tulemuslikuks, kui juht on töötajatest pea-jagu targem.
    Nii suur veelahe oskustes on tänasel päeval enamasti mõeldamatu. Konkurentsivõime üks eeltingimus on heal tasemel oskused nii juhil kui ka igal tiimiliikmel. Siit ka peamine põhjus, miks tänane trend läänes (ja järjest enam ka Eestis) on osalusjuhtimine, mis on kohane viis oskustöötajate juhtimiseks.
    See, et otsuste väljatöötamisel osalevad töötajad, kes neid ka ise ellu viivad ja seeläbi ennast rohkem panustavad, on tiimitöö ilmseim eelis. Meeskonnaliikmetes vaka all oleva ressurssi maksimumilähedaseks rakendamiseks tasub kasutada «tiimi-loomist» (team building).
    Tiimitööd kasutatakse enamasti juhtudel, kus tiimina töötamine annab parema tulemuse kui individuaalne töö. Tiimitööd eelistatakse, kui:
    - on vaja kiiret reageerimist muutuvale keskkonnale;
    - on vaja paindlikumat struktuuri, kui on traditsiooniline struktuur;
    - on tegemist omavahel läbipõimunud ülesannete täitmisega;
    - on vaja muuta «laiska» töökultuuri «õppiva organisatsiooni» kultuuriks;
    - on vaja suurendada organisatsiooni üksuste vahelise koostöö efektiivsust.
    Meeskonna juhtimise oskuste tähtsust rõhutab tõik, et enamik juhte teadvustab endale üksitöötajate juhtimise vajadust -- paraku ei taibata, et kogu tiimi tuleb juhtida, kuna meeskonna tulemuse määrab enamasti nõrgim liige.
    Mida enam me teadvustame tiimijuhtimise vajadust ja mida paremini me oskame tiime luua ja neid juhtida, seda efektiivsem on kogu organisatsioon.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.