• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Telefonijärjekord võib kaduda aasta pärast

    ASi Eesti Telefon juhatuse liige Valdo Kalm ütles, et eriõiguste lõppemiseks peaks nõudlus telefoniside järele olema valdavas osas Eestis rahuldatud. «Oleme rohkem investeeringuid teinud ja rohkem põhiliine ehitanud kui kontsessioonilepingus ette nähtud,» sõnas Kalm.
    Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson teatas eelmisel nädalal kavatsusest teha Eesti Telefoni äriplaani arutamisel ettepanek konkreetse tähtaja määramiseks, mille jooksul peab Eesti Telefon igale soovijale telefoniaparaadi paigaldama.
    «Eesti riik on meie omanik ja omanikku tuleb austada, aga selle üle tuleb arutada,» kommenteeris Kalm ministri avaldust.
    Toivo Jürgensoni väitel on praegu telefonijärjekorras umbes 50 000 inimest. Eesti Telefoni väitel on telefoni taotlejaid tegelikult 30 000.
    «50 000 taotluse seas on ka neid, kes soovivad endale veel ühe telefoni, kes on mujale kolinud ja ka neid, kes on juba surnud,» sõnas Eesti Telefoni pressiesindaja Anu Vahtra.
    Eesti Telefon plaanib järgmise aasta lõpuks paigaldada ainuüksi raadiotelefone 12 000--14 000 uuele abonendile, teatas Valdo Kalm. RAS 1000 on raadioühendusel töötav telefonisüsteem, mis on mõeldud maapiirkondade telefoniseerimiseks.
    Kuu ajaga lisandub Eesti Telefonile pressiesindaja sõnul 1400 uut numbrit, lisaks vahetatakse 1600 analoogtelefoni digitaaltelefonide vastu. Tänavu on saanud telefoni 12 000 eraklienti ja 615 äriklienti.
    Kalm tunnistas, et Tallinnas on piirkondi, kuhu ei ole võimalik tavatelefoni paigaldada. «Üks neist on Viimsi poolsaar, kuhu teeme palju investeeringuid,» sõnas ta.
    Praegu on Eestis keskmiselt 35,5 telefoni 100 elaniku kohta. Eesti linnades on 40 telefoni 100 inimese kohta, maal on telefoniseeritus ligi poole väiksem. Statistika järgi on kõige viletsamalt telefonidega varustatud Põlva maakond.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Advokaat: ettevõtjad arvavad, et keegi väga ootab nende kaebusi
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.
Suurem osa ettevõtjatest ei puutu igapäevaselt kokku kriminaalmenetlustega, mistõttu on neil kogu protsessi kohta mitmeid eel- ning eksiarvamusi. Adovokaadibüroo Triniti vandeadvokaadi Risto Käbi sõnul viitavad vahel liigsete detailidega sisustatud kuriteoteated ettevõtjate arvamusele, et keegi väga ootab nende kaebusi. Nii see Käbi sõnul tegelikult ei ole.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.