Telefonijärjekord võib kaduda aasta pärast

ASi Eesti Telefon juhatuse liige Valdo Kalm ütles, et eriõiguste lõppemiseks peaks nõudlus telefoniside järele olema valdavas osas Eestis rahuldatud. «Oleme rohkem investeeringuid teinud ja rohkem põhiliine ehitanud kui kontsessioonilepingus ette nähtud,» sõnas Kalm.

Teede- ja sideminister Toivo Jürgenson teatas eelmisel nädalal kavatsusest teha Eesti Telefoni äriplaani arutamisel ettepanek konkreetse tähtaja määramiseks, mille jooksul peab Eesti Telefon igale soovijale telefoniaparaadi paigaldama.

«Eesti riik on meie omanik ja omanikku tuleb austada, aga selle üle tuleb arutada,» kommenteeris Kalm ministri avaldust.

Toivo Jürgensoni väitel on praegu telefonijärjekorras umbes 50 000 inimest. Eesti Telefoni väitel on telefoni taotlejaid tegelikult 30 000.

«50 000 taotluse seas on ka neid, kes soovivad endale veel ühe telefoni, kes on mujale kolinud ja ka neid, kes on juba surnud,» sõnas Eesti Telefoni pressiesindaja Anu Vahtra.

Eesti Telefon plaanib järgmise aasta lõpuks paigaldada ainuüksi raadiotelefone 12 000--14 000 uuele abonendile, teatas Valdo Kalm. RAS 1000 on raadioühendusel töötav telefonisüsteem, mis on mõeldud maapiirkondade telefoniseerimiseks.

Kuu ajaga lisandub Eesti Telefonile pressiesindaja sõnul 1400 uut numbrit, lisaks vahetatakse 1600 analoogtelefoni digitaaltelefonide vastu. Tänavu on saanud telefoni 12 000 eraklienti ja 615 äriklienti.

Kalm tunnistas, et Tallinnas on piirkondi, kuhu ei ole võimalik tavatelefoni paigaldada. «Üks neist on Viimsi poolsaar, kuhu teeme palju investeeringuid,» sõnas ta.

Praegu on Eestis keskmiselt 35,5 telefoni 100 elaniku kohta. Eesti linnades on 40 telefoni 100 inimese kohta, maal on telefoniseeritus ligi poole väiksem. Statistika järgi on kõige viletsamalt telefonidega varustatud Põlva maakond.