• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome firmasid jääb vähemaks

    Kui 1996. aasta alguses tegutses Eestis 2113 Soome kapitaliga firmat, siis selle aasta alguses oli neid järele jäänud vaid 978. 1995. aastal oli Soome firmasid registreeritud isegi 5000, kuid paljude näol oli tegemist vaid riiulifirmaga.
    Ka suurfirmad on olnud sunnitud oma soomlastest personali vähendama ja asendama soomlastest juhid kulude kokkuhoidmiseks eestlastest juhtidega. Teisalt on see end turul kindlustanud firma jaoks normaalne protsess.
    «Soomlaste osatähtsus on vähenenud juba mõnda aega. Juhtkonna vahetamine eestlaste vastu on plaanipärane -- oma töö teinud soomlased lahkuvad,» ütles Eestis tegutsevate Soome ärimeeste ühenduse ESLY juht Bo Henriksson.
    Ühendusel on umbes 100 liiget, sealhulgas mitu rahvusvahelist kontserni, kes on Eesti turule tulnud oma Soome tütarfirmade kaudu.
    Eestis tegutseva teise Soome ettevõtjate klubi SEKE liikmete arv on aasta jooksul kahanenud sajalt alla viiekümne.
    «Tingimused on muutunud,» ütles klubi aseesimees Kalevi Lankinen. «Konkurents on tihenenud ning firma käivitamine ei ole enam nii lihtne. Osa ettevõtjaid on aru saanud, et Eestis pole lihtsam tegutseda kui Soomes».
    SEKE liikmetest on lõviosa üksikettevõtjad, kes investeerivad oma, mitte suurfirmade raha, nagu ESLY liikmed.
    Mõlemasse ühendusse kuuluva Hackman Metos OY ekspordidirektor Jarmo Salminen usub, et majanduslikel põhjustel Soome naasnud ettevõtjad on valdavalt väiksed tegijad.
    «Tõsiste plaanide ning piisava võimsusega turule tulnud firmad ei lase ennast praegusest olukorrast kohutada,» ütles ta, «samas on õnneküttide ajad möödas.»
    Soome firmade lahkumine kajastub ka Tallinnas asuva Soome kooli tegevuses, mille õpilaste arv on vähenenud mulluselt 30-lt 20-le. Tuleval aastal jääb kooli vaid kaks õpetajat.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Renault' lahkumise järel vuravad Moskva tehasest välja Moskvitšid
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et Venemaa pealinn võtab seal asuva Renault' tehase üle ja see hakkab tootma Moskvitši kaubamärgiga autosid.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.