• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsi päästerõngas Skandinaaviast

    Kauge tillukese ääremaa staatusesse jäämist vältida püüdes vaatab Tallinna börs läände ehk kavandab liitumist Skandinaavia väärtpaberiturge ühendava NOREXi alliansiga.
    Sõnapaarist Nordic Exchanges tuletatud lühend tähistab liitu, mille optimistliku kõlaga kauplemissüsteemis SAXESS kaubeldakse juba praegu Stockholmi ja Kopenhaageni börsil noteeritavate aktsiatega. Peagi lisanduvad neile Oslo ning tõenäoliselt Reykjavik.
    Kui kõik sujub, jõuab Tallinna börs NOREXisse 2001. aastal. «Ega asi pole nii hull, et räägime ainult kahest võimalusest: kas ühinemine või surm,» nendib Tiivas.
    Eesti 100 suurema eraisikust aktsionäri hulka kuuluv ASi Wendre juhatuse esimees Tõnu Laks arvab teisiti. «Integreerumine Euroopaga on ilmselt ainuke võimalus, et Tallinna börs üldse ellu jääb,» ütleb ta.
    Laks ja teised kohalikud investorid peaksid NOREXiga liitumisest kasu lõikama eelkõige valikuvõimaluse järsu avardumise tõttu. Täna saab väikeinvestor valida paarikümne Eesti ettevõtte aktsiate ja Balti turule ning Ida-Euroopasse suunatud kohalike fondide vahel. Lääne väärtpabereid on küll võimalik osta, aga kõrged teenustasud nullivad võimaliku tulu.
    NOREXi süsteemi käivitumine tähendab, et sama lihtsalt kui Hansapanka ja Normasse võib paigutada raha hoopis Rootsi Ericssoni või Norra Schibstedi. Lisaks on NOREXis võlakirjade ja derivatiivide turg.
    «Kindlasti oleksin ma lääne aktsiatest huvitatud, ehkki neisse investeerimine nõuab rohkem teadmisi,» ütleb Laks.
    Pärast börsikrahhi aktiivse aktsiamänguri rolli maha pannud Robert Jaani ootab avanevaid rahapaigutusvõimalusi samuti huviga. «Saaks erinevate maade vahel riski maandada,» räägib ta. «Võibolla on siis ka spetsialistide pärusmaa laiem ja tekiks asjalikke fonde, kes suudaksid kvaliteetset teenust pakkuda.»
    Teiselt poolt pääsevad pärast NOREXi alliansiga ühinemist Eesti ettevõtete aktsiatele vahendajate abita ligi kõik Euroopa suuremad maaklerfirmad, kelle kliendid moodustavad Eesti ettevõtetele tänasega võrreldes määratult laiema investorite ringi.
    Siinsetele börsihuvilistele tähendab see, et kohalike aktsiate kauplemiskäibed kasvavad ja likviidsus paraneb -- enam ei pea kartma, et iga pisike order hindu järsult mõjutab.
    Eesti emitentidele ehk avalikele ettevõtetele annab see vahetu ligipääsu maailma kapitaliturule. Seejuures peaksid enim võitma just eelkõige «kioskiomanikud» ehk need Eesti firmad, kes suuruselt Euroopa gigantidega võistelda ei jõua, sest kohalikud infrastruktuuri hiiglased ja kaks suurpanka suudaks tõenäoliselt investoreid ligi tõmmata Tallinna börsi abitagi. «Suurem osa Eesti ettevõtteid on eraldi võttes tõsiste suurinvestorite jaoks liiga väikesed,» tunnistab Hansapanga maakler Lauri Lind. «Esialgu on seetõttu tähelepanu all pangad ja Telekom, aga ajapikku nihkub huvi väiksematele ja ka nende käibed kasvavad,» selgitab ta aktsiaturu dünaamikat.
    «Väikestel on kindlasti NOREXis parem,» kinnitab ka Ühispanga analüütik Sander Danil. «See parandab nende tuntust ja aitab neil leida kasvõi strateegilisi investoreid ja koostööpartnereid.»
    Vähem rõõmustav on, et NOREXiga liitumine tähendab Tallinna börsile kulutusi. Tuleb osta moodne kauplemissüsteem, skandinaavlaste normidega vastavusse viia turureeglid ja järelevalve.
    Samas võimaldab koostöö tulevikus kulusid jagada, mistõttu alternatiivid võivad osutuda hoopis kallimaks. «Eestis on liiga vähe ettevõtteid ja liiga väike investorite baas,» nendib Tiivas. «Kui me ei taha tehnoloogia arengule jalgu jääda, peame investeerima. Selle eest peab aga keegi maksma ja maksjaid on meil liiga vähe.»
    Tiivase sõnul ei tasu karta, et NOREX tähendab iseseisvate börside kadumist. «See on just positiivne, et saame säilitada olulise oma eripärast -- kauplemise oma valuutas, mõned erinevused reeglites,» kinnitab Tiivas. «Nii saame keskenduda tegutsemisele Eesti turule vajalikes valdkondades, nagu investorite harimine ja järelevalve tõhustamine.»
    Miks just NOREX, aga mitte Balti börs või hoopis Euroopa ühisbörs? Tiivas nendib, et ponnistused Balti börsi loomiseks pole vilja kandnud ja nõuaksid enam aega ja jõudu, kui asi väärt on.
    Teine alternatiiv on Londoni ja Frankfurdi börside kavandatav Euroopa ühisbörs, kuhu kaks idee algatajat on kutsunud veel Amsterdami, Milano, Pariisi, Zürichi ja Brüsseli börsid. Sinnapoole püüdleb ainsa Skandinaavia börsina Helsingi.
    Õnnestumise korral kindlasti Euroopa juhtivaks börsiliiduks kujunev ühendus pole aga veel tegelikkuses käivitunud. Ning isegi kui Eesti sinna kutsutaks, oleksime vaese sugulase rollis, kellel erilist sõnaõigust pole.
    Samas ei välista ka NOREX pikas perspektiivis veel suuremat integreerumist. «Kui me aga sealt kõrvale jääme, võime laevast hoopis maha jääda,» tõdeb Tiivas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.