• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigiasutus areneb kliendikeskseks

    Et muutuda kliendikeskseks, peavad paljud riigiettevõtted ja monopoolses staatuses erafirmad uuendama organisatsiooni struktuuri.
    Riigimetsa majandamise keskuse peadirektori Andres Onemari hinnangul tegutses keskus nõukogude ajal valdavalt metsa valvamisega. «Ametnikud olid häälestatud sellele, et kaitsta metsa röövkasutuse eest, aga ühtlasi ka kasutuse eest,» tõdeb Onemar. Oli vaja muuta kogu organisatsiooni suhtumist ja struktuuri, et saavutada kliendikesksus. Eraklientidega suhtlemiseks kasutab keskus erinevaid müügimehhanisme.
    Eesti Panga infoosakonna juhataja Andrus Kuusmanni sõnul on Eesti Pank veendunud, et iga riigiasutus peab olema võimalikult kliendikeskne. Inimliku otsesuhtluse tasandil püüab Eesti Pank Andrus Kuusmanni kinnitusel võimalikult kiirelt ja operatiivselt vastata kõikidele konkreetsetele küsimustele. Teine oluline põhimõte, millest Eesti Pank lähtub, on avatuse ja läbipaistvuse printsiip, mis Kuusmanni sõnul on ka maailmas kujundatava finantsarhitektuuri lahutamatu osa.
    Nii riik kui ka selle asutused peaksid väljendama selles riigis elavate kodanike huvisid. Seega võiks tinglikult nimetada riigiasutuse omanikeks selle riigi kodanikke. Riigiasutustele on riigi ehk siis ka selle elanike poolt antud täita erinevaid kohustusi, mõnikord ka sellesama riigi elanike teatud gruppidele ebameeldivusi tekitavaid ülesandeid.
    Riigiasutus võib olla ellu kutsutud teenindamaks teatud organisatsioone, sh ka eraettevõtteid. Kuigi sellisel juhul võib seda eraettevõtet pidada antud riigiasutuse kliendiks, tuleb tal lõppkokkuvõttes lähtuda siiski selle riigi kodanike huvide ülemuslikkusest.
    Paljud riigiasutused ja ka mõningad konkurentsitul turul tegutsevad eraettevõtted on oma organisatsiooni ülesehitamisel lähtunud selle organisatsiooni juhtimise mugavusest.
    Tippjuht jagab oma juhitava valdkonna ära allvaldkondadeks, seejärel teeb sedasama selle allvaldkonna juht jne. Ja kui nüüd selle riigi kodanikul on vaja ajada asju riigiasutuses, peab ta jooksma erinevate osakondade ja ametnike vahet. Osakonnad asuvad mõnikord isegi erinevates linnaosades.
    Teine võimalus riigiasutuse ülesehitamisel on lähtuda kliendist, keda tal teenindada tuleb (vt joonis). See tähendab mitmete ametnike töökohustuste ümberkorraldamist ja asjaajamise logistika kliendile mugavamaks tegemist. Siin ei saa tavaliselt enam hakkama lineaarse struktuuriga, tuleb kasutada näiteks maatriksstruktuuri.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.