• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    RAS 1000 katab hõredalt asustatud maapiirkondi

    Hõredalt asustatud maapiirkondade telefoniseerimiseks rakendab AS Eesti Telefon raadiotelefoni süsteemi RAS 1000.
    Vastavalt ASi Emor poolt läbiviidud telekommunikatsioonituru nõudluse uuringule ja ASi Eesti Telefon andmebaasidele oli 1997. aastal Eesti erinevates hõreda asustusega piirkondades telefonside teenust vajanud potentsiaalseid kliente 24 000. Lisaks oli pikkade õhuliinidega ühendatud ca 10 000 klienti, kelle ühenduse püsivus oli ebakindel, kvaliteet madal ja liinide korrashoiuks vajalikud kulud ületasid mõistliku majandamise piirid.
    Maaside probleemide efektiivse tehnilise lahenduse leidmiseks kuulutati 1997. aasta lõpus välja konkurss, mille eesmärgiks seati sellise telefonivõrgu rakendamine, mis võimaldaks kõikjal Eestis lühikese ajaga rahuldada telefoniteenuse taotlusi ning sellega kaudselt luua paremad eeldused maapiirkondade majanduse arenguks.
    Konkursil valiti seitsme tarnija pakkumuste hulgast välja Ericssoni RAS 1000, mis võimaldab:
    - rahuldada valdavas osas telefonside nõudluse Eesti hõredalt asustatud maapiirkondades;
    - tagada klientidele hea kvaliteediga ühenduse;
    - vahetada välja olulise osa halva kvaliteediga abonentliine (õhuliine).
    RAS 1000 projekti toetavateks faktoriteks võib lugeda Eesti Telefoni varasemat kogemust raadioside võrgu ehitamisel ja hooldamisel, asjaolu, et raadiosidevõrgu rakendamisel saab ära kasutada juba olemasolevaid kommutatsiooni- ja transmissioonisüsteeme ning hea raadiolevi ulatust madala sagedusala, 415-- 430 MHz, kasutamisel.
    Vastavalt arenguplaanile realiseeritakse aastatel 1998-- 2000 projekti RAS 1000 raames juurdepääsuvõrk üle 30 000 maapiirkondade abonendile. Projekti kogumaksumus ületab 300 miljonit krooni.
    Käesolevaks ajaks on süsteemi RAS 1000 katvusalas üle poole Eesti asustatud maapiirkondadest. Aastal 2000 laieneb katvusala Ida- ja Lääne-Virumaal, Harjumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Tartumaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Läänemaal.
    Teenuste seisukohalt saab klient koju või kontorisse digitaalvõrgu põhitelefoniga võrdväärse liini, lisaks on võimalik kasutada enamikku Digiplussi tooteperekonna lisateenuseid. Peale telefoni võib raadioterminaaliga ühendada ka faksi või analoogmodemi, mis vastab V.90 või V.34 standardile. Andmeside on võimalik kiirusega kuni 19 200 bit/s, kui modem toetab standardile V.42 vastavat veaparandust.
    Süsteemis RAS 1000 on kõnekanalid spetsiaalselt töödeldud, nii et neid ei ole lihtsate vahenditega võimalik pealt kuulata.
    Mõningates piirkondades teeb Eesti Telefon ka aktiivmüüki, kuid enamasti piisab RAS 1000 telefoniühendust soovival kliendil Eesti Telefoni teeninduspunktis avalduse täitmisest. Erinevusi võrreldes tavalise telefoni taotlemisega ei ole.
    Liitumis- ja abonenttasud on RAS 1000 puhul samad digitaalvõrgu põhitelefoniga. Seega on abonendile liitumine telefonivõrku süsteemi RAS 1000 vahendusel soodne, turvaline ja kiire võimalus kõneteenuste kasutamiseks.
    Autor: Allan Kauge
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsionärid kinnitasid dividendi
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Täna toimus Enefit Greeni aktsionäride koosolek, kus kinnitati 0,151 eurone dividend, selgub börsiteatest.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Rootsi esitas taotluse NATOga liitumiseks
Rootsi valitsus otsustas esitada taotluse NATOga liitumiseks, ütles riigi peaminister Magdalena Andersson.
Rootsi valitsus otsustas esitada taotluse NATOga liitumiseks, ütles riigi peaminister Magdalena Andersson.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.