• OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 500−0,01%6 197,39
  • DOW 30−0,13%44 436,46
  • Nasdaq 0,22%20 247,27
  • FTSE 100−0,41%8 749,48
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • OMX Baltic−0,42%300,01
  • OMX Riga−0,06%892,98
  • OMX Tallinn−0,6%2 068,62
  • OMX Vilnius0,24%1 202,47
  • S&P 500−0,01%6 197,39
  • DOW 30−0,13%44 436,46
  • Nasdaq 0,22%20 247,27
  • FTSE 100−0,41%8 749,48
  • Nikkei 225−0,56%39 762,48
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,74
  • 04.11.99, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

RAS 1000 katab hõredalt asustatud maapiirkondi

Hõredalt asustatud maapiirkondade telefoniseerimiseks rakendab AS Eesti Telefon raadiotelefoni süsteemi RAS 1000.
Vastavalt ASi Emor poolt läbiviidud telekommunikatsioonituru nõudluse uuringule ja ASi Eesti Telefon andmebaasidele oli 1997. aastal Eesti erinevates hõreda asustusega piirkondades telefonside teenust vajanud potentsiaalseid kliente 24 000. Lisaks oli pikkade õhuliinidega ühendatud ca 10 000 klienti, kelle ühenduse püsivus oli ebakindel, kvaliteet madal ja liinide korrashoiuks vajalikud kulud ületasid mõistliku majandamise piirid.
Maaside probleemide efektiivse tehnilise lahenduse leidmiseks kuulutati 1997. aasta lõpus välja konkurss, mille eesmärgiks seati sellise telefonivõrgu rakendamine, mis võimaldaks kõikjal Eestis lühikese ajaga rahuldada telefoniteenuse taotlusi ning sellega kaudselt luua paremad eeldused maapiirkondade majanduse arenguks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Konkursil valiti seitsme tarnija pakkumuste hulgast välja Ericssoni RAS 1000, mis võimaldab:
- rahuldada valdavas osas telefonside nõudluse Eesti hõredalt asustatud maapiirkondades;
- tagada klientidele hea kvaliteediga ühenduse;

Artikkel jätkub pärast reklaami

- vahetada välja olulise osa halva kvaliteediga abonentliine (õhuliine).
RAS 1000 projekti toetavateks faktoriteks võib lugeda Eesti Telefoni varasemat kogemust raadioside võrgu ehitamisel ja hooldamisel, asjaolu, et raadiosidevõrgu rakendamisel saab ära kasutada juba olemasolevaid kommutatsiooni- ja transmissioonisüsteeme ning hea raadiolevi ulatust madala sagedusala, 415-- 430 MHz, kasutamisel.
Vastavalt arenguplaanile realiseeritakse aastatel 1998-- 2000 projekti RAS 1000 raames juurdepääsuvõrk üle 30 000 maapiirkondade abonendile. Projekti kogumaksumus ületab 300 miljonit krooni.
Käesolevaks ajaks on süsteemi RAS 1000 katvusalas üle poole Eesti asustatud maapiirkondadest. Aastal 2000 laieneb katvusala Ida- ja Lääne-Virumaal, Harjumaal, Valgamaal, Põlvamaal, Tartumaal, Viljandimaal, Pärnumaal ja Läänemaal.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Teenuste seisukohalt saab klient koju või kontorisse digitaalvõrgu põhitelefoniga võrdväärse liini, lisaks on võimalik kasutada enamikku Digiplussi tooteperekonna lisateenuseid. Peale telefoni võib raadioterminaaliga ühendada ka faksi või analoogmodemi, mis vastab V.90 või V.34 standardile. Andmeside on võimalik kiirusega kuni 19 200 bit/s, kui modem toetab standardile V.42 vastavat veaparandust.
Süsteemis RAS 1000 on kõnekanalid spetsiaalselt töödeldud, nii et neid ei ole lihtsate vahenditega võimalik pealt kuulata.
Mõningates piirkondades teeb Eesti Telefon ka aktiivmüüki, kuid enamasti piisab RAS 1000 telefoniühendust soovival kliendil Eesti Telefoni teeninduspunktis avalduse täitmisest. Erinevusi võrreldes tavalise telefoni taotlemisega ei ole.
Liitumis- ja abonenttasud on RAS 1000 puhul samad digitaalvõrgu põhitelefoniga. Seega on abonendile liitumine telefonivõrku süsteemi RAS 1000 vahendusel soodne, turvaline ja kiire võimalus kõneteenuste kasutamiseks.
Autor: Allan Kauge

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 14 p 16 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele