- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,55%39 591,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 225−0,55%39 591,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Leedus kolmas valitsus poole aasta jooksul
Riik on sisuliselt majanduskriisieelses seisundis. Viimase poole aasta jooksul on kaks valitsust tagasi astunud. Täna astub ametisse kolmas valitsus, mida juhib 42aastane konservatiiv Andrius Kubilius. Uuteks valitsusliikmeteks on rahandusminister Vytautas Dudenas ja majandusminister Valentines Milaknis.
A. Kubilius on teatanud, et jätkab G.Vagnoriuse valitsuse programmi elluviimist. Valitsus tahab kiiresti allkirjastada lepingu IMFiga, rahustada riigisisest väärtpaberiturgu, muuta rublahoiuste kompenseerimise korda ja lükata edasi kompensatsioonide maksmist väljaostetava maa ja kinnisvara eest. Veel on kavas reorganiseerida võlgadesse uppuv sotsiaalkindlustusfond Sodra, vähendada ametnike töötasu, muuta põllumajanduse subsideerimise korda.
Perspektiivis kavatseb valitsus säilitada valuutanõukogu ja praeguse stabiilse liti kursi, alustada Leedu Energia ja Leedu Gaasi erastamist, erastada riiklikud pangad.
Valitsusprogrammis sisalduvaid kitsaskohti illustreerivad tänase päeva makromajandusnäitajad. I kvartalis kahanes sisemajanduse kogutoodang 5,8% ja II kv 4%. Leedu Panga andmetel moodustas fiskaaldefitsiit oktoobris 5,8% SKTst. Septembrikuu seisuga moodustab riigivõlg 10 mld 836 mln litti ehk 24,7% planeeritavast SKTst.
I poolaasta väliskaubandusbilanss oli negatiivne 3,5 mld litiga. I poolaastal vähenesid eksport ja import vastavalt 23,5 ja 19,4%.
Ühelt poolt on majanduslangust kindlasti mõjutanud välistegurid, teisalt võisid oma rolli mängida ka sisetegurid. Valitsusprogramm on tugeva sotsiaalturumajandusliku orientatsiooniga, mis ei vasta antud majandussituatsioonile. Toome mõned näited. Endiselt kehtib teatud kokkuostetavale põllumajandustoodangule riiklik hinnaregulatsioon. 1999. a on riik eraldanud 280 mln litti põllumajandustoodangu kokkuostuks. Riik on võtnud kohustuseks Vene kriisi tõttu kannatanud ettevõtteid aidata ja mitte lasta neid pankrotti. Pärast 1996. a seimi valimisi lubasid võimud hüvitada rublahoiused kursiga 1:1. Kompenseeritav summa moodustab 3 mld litti.
Ettevõtteid erastati kuni 1997. a suveni erastamisobligatsioonide eest, mis ei toonud ettevõtetesse ei investeeringuid ega oskusteavet. Ettevõtete erastamine on olnud aeglane ja tihti ilma avaliku konkursita. Kaubanduses on aeg-ajalt kasutatud protektsionistlikke tõkkeid.
Rahvusvaheliste organisatsioonide eksperdid on korduvalt märkinud, et valitsus ei ole oma otsustes sihikindlalt lähtunud turumajanduslikest põhimõtetest. Ekspordipoliitika on olnud kaootiline. Ei ole edukalt suudetud teostada haldusreformi ja tõsta administratsiooni suutlikkust. Erastamistempo on olnud aeglane. Vene kriisi võimalikke tagasilööke on valitsus alahinnanud. Ettevõtteid ei ole piisavalt toetatud ja motiveeritud oma ekspordipoliitikat lääne poole suunama.
Olukorrast väljatulemiseks on uus valitsus lubanud ebapopulaarseid otsuseid, mis on hetkel möödapääsmatud. Tuleval aastal toimuvad kohalikud ja parlamendivalimised. Kui uus valitsus viivitab struktuurireformide, eelarve stabiliseerimise, firmade erastamise jm abinõudega, siis raskendavad lähenevad valimised soovitu elluviimist veelgi.
Autor: Argo Küünemäe
Enimloetud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele