Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Leedus kolmas valitsus poole aasta jooksul

    Riik on sisuliselt majanduskriisieelses seisundis. Viimase poole aasta jooksul on kaks valitsust tagasi astunud. Täna astub ametisse kolmas valitsus, mida juhib 42aastane konservatiiv Andrius Kubilius. Uuteks valitsusliikmeteks on rahandusminister Vytautas Dudenas ja majandusminister Valentines Milaknis.
    A. Kubilius on teatanud, et jätkab G.Vagnoriuse valitsuse programmi elluviimist. Valitsus tahab kiiresti allkirjastada lepingu IMFiga, rahustada riigisisest väärtpaberiturgu, muuta rublahoiuste kompenseerimise korda ja lükata edasi kompensatsioonide maksmist väljaostetava maa ja kinnisvara eest. Veel on kavas reorganiseerida võlgadesse uppuv sotsiaalkindlustusfond Sodra, vähendada ametnike töötasu, muuta põllumajanduse subsideerimise korda.
    Perspektiivis kavatseb valitsus säilitada valuutanõukogu ja praeguse stabiilse liti kursi, alustada Leedu Energia ja Leedu Gaasi erastamist, erastada riiklikud pangad.
    Valitsusprogrammis sisalduvaid kitsaskohti illustreerivad tänase päeva makromajandusnäitajad. I kvartalis kahanes sisemajanduse kogutoodang 5,8% ja II kv 4%. Leedu Panga andmetel moodustas fiskaaldefitsiit oktoobris 5,8% SKTst. Septembrikuu seisuga moodustab riigivõlg 10 mld 836 mln litti ehk 24,7% planeeritavast SKTst.
    I poolaasta väliskaubandusbilanss oli negatiivne 3,5 mld litiga. I poolaastal vähenesid eksport ja import vastavalt 23,5 ja 19,4%.
    Ühelt poolt on majanduslangust kindlasti mõjutanud välistegurid, teisalt võisid oma rolli mängida ka sisetegurid. Valitsusprogramm on tugeva sotsiaalturumajandusliku orientatsiooniga, mis ei vasta antud majandussituatsioonile. Toome mõned näited. Endiselt kehtib teatud kokkuostetavale põllumajandustoodangule riiklik hinnaregulatsioon. 1999. a on riik eraldanud 280 mln litti põllumajandustoodangu kokkuostuks. Riik on võtnud kohustuseks Vene kriisi tõttu kannatanud ettevõtteid aidata ja mitte lasta neid pankrotti. Pärast 1996. a seimi valimisi lubasid võimud hüvitada rublahoiused kursiga 1:1. Kompenseeritav summa moodustab 3 mld litti.
    Ettevõtteid erastati kuni 1997. a suveni erastamisobligatsioonide eest, mis ei toonud ettevõtetesse ei investeeringuid ega oskusteavet. Ettevõtete erastamine on olnud aeglane ja tihti ilma avaliku konkursita. Kaubanduses on aeg-ajalt kasutatud protektsionistlikke tõkkeid.
    Rahvusvaheliste organisatsioonide eksperdid on korduvalt märkinud, et valitsus ei ole oma otsustes sihikindlalt lähtunud turumajanduslikest põhimõtetest. Ekspordipoliitika on olnud kaootiline. Ei ole edukalt suudetud teostada haldusreformi ja tõsta administratsiooni suutlikkust. Erastamistempo on olnud aeglane. Vene kriisi võimalikke tagasilööke on valitsus alahinnanud. Ettevõtteid ei ole piisavalt toetatud ja motiveeritud oma ekspordipoliitikat lääne poole suunama.
    Olukorrast väljatulemiseks on uus valitsus lubanud ebapopulaarseid otsuseid, mis on hetkel möödapääsmatud. Tuleval aastal toimuvad kohalikud ja parlamendivalimised. Kui uus valitsus viivitab struktuurireformide, eelarve stabiliseerimise, firmade erastamise jm abinõudega, siis raskendavad lähenevad valimised soovitu elluviimist veelgi.
    Autor: Argo Küünemäe
  • Hetkel kuum
Enn Listra: vanasse jõkke astuda ei saa. Ega tohi
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Oleme jõudnud hetke, kus kunagine häda ja viletsus on meelest läinud ning näeme üha enam kiusatust sekkuda vabasse avatud turgu, kirjutab TalTechi majandusteaduskonna dekaan Enn Listra Äripäeva essees.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Madis Müller: juht saavutab tulemusi läbi teiste inimeste "Juhi juttude" intervjuu!
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
Eesti Panga presidendi Madis Mülleri tippjuhiks saamise tee on olnud ebatraditsiooniline. Enne asepresidendiks saamist polnud ta varem olnud ühegi inimese administratiivne juht ega ülemus.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Tähelepanu Lätis liigeldes: naaberriik paneb püsti keskmise kiiruse kaamerad
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.
Läti paneb parasjagu püsti esimesi keskmise kiiruse kaameraid, mis hakkavad trahve tegema märtsis, kirjutas Läti rahvusringhääling.

Olulisemad uudised

Selgusid Eesti parimad iduettevõtted ja asutajad
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.
Täna õhtul selgusid Eesti Startup Auhindade saajad, kes on möödunud aasta maailmamuutvad ja edukad iduettevõtted, investorid ning Eesti idusektori arengusse panustanud tegijad, teatasid LIFT99 ja Eesti Asutajate Selts.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.