Leedus kolmas valitsus poole aasta jooksul
Riik on sisuliselt majanduskriisieelses seisundis. Viimase poole aasta jooksul on kaks valitsust tagasi astunud. Täna astub ametisse kolmas valitsus, mida juhib 42aastane konservatiiv Andrius Kubilius. Uuteks valitsusliikmeteks on rahandusminister Vytautas Dudenas ja majandusminister Valentines Milaknis.
A. Kubilius on teatanud, et jätkab G.Vagnoriuse valitsuse programmi elluviimist. Valitsus tahab kiiresti allkirjastada lepingu IMFiga, rahustada riigisisest väärtpaberiturgu, muuta rublahoiuste kompenseerimise korda ja lükata edasi kompensatsioonide maksmist väljaostetava maa ja kinnisvara eest. Veel on kavas reorganiseerida võlgadesse uppuv sotsiaalkindlustusfond Sodra, vähendada ametnike töötasu, muuta põllumajanduse subsideerimise korda.
Perspektiivis kavatseb valitsus säilitada valuutanõukogu ja praeguse stabiilse liti kursi, alustada Leedu Energia ja Leedu Gaasi erastamist, erastada riiklikud pangad.
Valitsusprogrammis sisalduvaid kitsaskohti illustreerivad tänase päeva makromajandusnäitajad. I kvartalis kahanes sisemajanduse kogutoodang 5,8% ja II kv 4%. Leedu Panga andmetel moodustas fiskaaldefitsiit oktoobris 5,8% SKTst. Septembrikuu seisuga moodustab riigivõlg 10 mld 836 mln litti ehk 24,7% planeeritavast SKTst.
I poolaasta väliskaubandusbilanss oli negatiivne 3,5 mld litiga. I poolaastal vähenesid eksport ja import vastavalt 23,5 ja 19,4%.
Ühelt poolt on majanduslangust kindlasti mõjutanud välistegurid, teisalt võisid oma rolli mängida ka sisetegurid. Valitsusprogramm on tugeva sotsiaalturumajandusliku orientatsiooniga, mis ei vasta antud majandussituatsioonile. Toome mõned näited. Endiselt kehtib teatud kokkuostetavale põllumajandustoodangule riiklik hinnaregulatsioon. 1999. a on riik eraldanud 280 mln litti põllumajandustoodangu kokkuostuks. Riik on võtnud kohustuseks Vene kriisi tõttu kannatanud ettevõtteid aidata ja mitte lasta neid pankrotti. Pärast 1996. a seimi valimisi lubasid võimud hüvitada rublahoiused kursiga 1:1. Kompenseeritav summa moodustab 3 mld litti.
Ettevõtteid erastati kuni 1997. a suveni erastamisobligatsioonide eest, mis ei toonud ettevõtetesse ei investeeringuid ega oskusteavet. Ettevõtete erastamine on olnud aeglane ja tihti ilma avaliku konkursita. Kaubanduses on aeg-ajalt kasutatud protektsionistlikke tõkkeid.
Rahvusvaheliste organisatsioonide eksperdid on korduvalt märkinud, et valitsus ei ole oma otsustes sihikindlalt lähtunud turumajanduslikest põhimõtetest. Ekspordipoliitika on olnud kaootiline. Ei ole edukalt suudetud teostada haldusreformi ja tõsta administratsiooni suutlikkust. Erastamistempo on olnud aeglane. Vene kriisi võimalikke tagasilööke on valitsus alahinnanud. Ettevõtteid ei ole piisavalt toetatud ja motiveeritud oma ekspordipoliitikat lääne poole suunama.
Olukorrast väljatulemiseks on uus valitsus lubanud ebapopulaarseid otsuseid, mis on hetkel möödapääsmatud. Tuleval aastal toimuvad kohalikud ja parlamendivalimised. Kui uus valitsus viivitab struktuurireformide, eelarve stabiliseerimise, firmade erastamise jm abinõudega, siis raskendavad lähenevad valimised soovitu elluviimist veelgi.
Autor: Argo Küünemäe