Tiit Elner • 11. november 1999 kell 22:00

Säärt võib tööl edasi silitada

Selline sääre silitamine saab Eestis jätkuda, sest praegu riigikogus arutusel olevas Euroopa sotsiaalhartas ei soovi Eesti kinnitada töökohal ahistamise sätet.

Säte, mis kõlab: «Lepingupooled kohustuvad... aitama ära hoida ahistamist töökohal või seoses tööga ning võtma sobivaid meetmeid töötajate kaitsmiseks niisuguse käitumise eest,» kohustaks Eestit esitama iga kahe aasta tagant Euroopa Nõukogule aruande selle täitmise kohta.

Eesti seadused seksuaalset ahistamist ei tunne. Ahistamise kohta ütleb tarbijakaitseseadus, et tarbijate õiguste ahistamise korral on neil õigus nõuda riiklikku kaitset.

Märksõna «ahistamine» peale annavad ajalehtede otsingumootorid vastuseks lugusid venelaste inimõigustest, suitsetajate ja õllejoojate õigustest, Bill Clintonist ja loomaarsti nõuande koera pesemisest, mis loomale tundub ahistamisena. Eestis nimetatakse ahistamiseks hoopis seksuaalset vägivalda, mille eest näeb kriminaalkoodeks ette karmid karistused.

Rahvusvahelise seksuaalse ahistamise definitsiooni kohaselt on see seksuaalset laadi füüsiline või verbaalne käitumine tööl, mis on ühepoolne, osakssaanule soovimatu ja negatiivsete tagajärgedega.

Möödunud aastal algatati USAs 16 000 kohtuasja seksuaalse ahistamise kaebuse alusel. Keskmine kahjutasu sel puhul oli 270 000 ja kulud õigusabile 300 000 dollarit. Lisaks omistas naisorganisatsioon NOW ahistamise eest autotootjale Mitsubishi ja energiafirmale Detroit Edison tiitli «Häbikaupmees». Nende kaupu ei soovitata osta.

Ajakirjandusteoreetiku ja Ameerika-fänni Priit Pulleritsu sõnul ei anna üksikud äärmuslikud juhtumid põhjust arvata, et kogu Ameerika on paranoiline. «Aga kahtlemata on soovitav arvestada sealsete tavadega ja mitte näiteks kommenteerida kellegi seeliku pikkust,» räägib Pullerits.

Tema sõnul on Eesti märksa homogeensem ühiskond, kus ei ole nii palju erinevaid huvigruppe, kes kiivalt oma huvisid kaitsevad. Seega ei lähe nii teravaks konfliktid eri rahvuste, homode ja heterote või meeste ja naiste vahel.

«Seksuaalselt ahistavalt käitutakse peamiselt nende naiste suhtes, kes ise tahavadki meil levinud seksistlikku maailmapilti sobida. Eestis ahistavad paljud naised ennast ise seksuaalselt -- pakkudes end välja beibeliku käitumismaneeri ja ööklubiliku riietusstiiliga,» lubab reklaamiäris tegutsev noor mees Mart Parve endale ahistamise küsimuses vähest poliitilist korrektsust.

Ameerika juristi Kris Browni väitel on müüt, et USA ahistamist puudutava seaduse on loonud feministid. «Soolise diskrimineerimise osa lisasid 1964. aastal kodanikuõiguste seadusele konservatiivsed mehed lootuses, et see aitab eelnõu läbi kukutada. Aga ei kukutanud,» märgib Brown võrguleheküljel.

Hetkel kuum