Tulumaksureformiga ei kannata venitada

Riigikogu opositsioon on nõuks võtnud igapidi torpedeerida uue tulumaksuseaduse vastuvõtmist. Kuna ka osa koalitsioonipoliitikuid on väidetavalt kõhklema löönud, on seaduse vastuvõtmine sel aastal kahtluse all.

Äripäev on seisukohal, et uus tulumaksuseadus peab hakkama kehtima 1. jaanuaril 2000.

Kõrvalleheküljel avaldatud Ariko Marketingi uuringu tulemused näitavad, et valdav enamik ettevõtjaid ootab ja pooldab ettevõtte investeeringute vabastamist tulumaksust aastal 2000. Reformi edasilükkamise pooldajaid ja suisa vastalisi on marginaalne osa.

Rahvaliitlase Jaanus Männiku sõnul ei ole eelnõu kuidagi võimalik õigeks ajaks vastu võtta. Tõsi, on novembri keskpaik ja eelnõu menetlemisega kipub kiireks minema. Ent kas see on võimatu või mitte, sõltub eelkõige riigikogu töötahtest. Opositsioonil tahet seaduse vastuvõtmise kasuks töötada muidugi ei ole. Siiski on sealgi märgata mõningast edasiminekut. Kui veel mõni aeg tagasi oldi absoluutselt seaduse vastu, siis nüüd seda aktsepteeritakse, võetakse kui paratamatust. Tsiteerides taas Männikut: «Teeme kõik endast oleneva, et seaduse vastuvõtmine edasi lükata.»

Novembri keskpaik tähendab aga ka seda, et ettevõtetel on eelarve tehtud ja investeerimisplaan paigas. Seda, et asjal on olemas ka praktiline pool, parlament oma poliitilises vehkluses ei adu. Pealegi -- kindlas kõneviisis välja hõigatud tulumaksureform ei puuduta ainult kohalikke ettevõtteid, vaid välisinvestoreidki. Välisinvesteeringud aga tähendavad uusi töökohti. Hüplikkus raha ei too ja töökohti ei loo.

Väljast on kuulda olnud mürgiseid märkusi Eesti tulumaksureformi idee kohta. Paraku on Soome ja teiste avaldused olnud pigem emotsioonide väljaelamine kui põhjalik kriitika. Vasakpoolseks kiskuval läänel on parempoolsete reformidega raske harjuda. Mida enam reformiga venitada, seda enam võib selle vastu seisma hakata ka Euroopa Liit

Tulumaksuidee seismisega ei parane. Alati võib öelda, et on vaja oodata paremaid aegu. Tuleb julgus kokku võtta ja asjad uutmoodi käima panna. Eesti oleks sellega omamoodi katsepolügoon, kust läänel eeskuju võtta.

Ettevõtjad ootavad maksureformi. Soodne ettevõtluskliima on majanduskasvu ja Eestis elavate inimeste heaolu kasvu mootor. Kui see ei ole riigikogu liikmetele piisav argument, soovitab toimetus neil veel kord vaadata graafikut kõrvalleheküljel. Sealt saab välja lugeda, kui suure ettevõtjate toetusega üht- või teistpidi hääletaja edaspidi arvestada võib.