ÄP fototoimetus • 15 november 1999

Hiinal roheline tee WTOsse

Pärast kuus päeva kestnud maratonkõnelusi ning Hiina peaministri Zhu Rongji isiklikku sekkumist, et kõnelusi karilejooksmisest päästa, kirjutasid USA kaubandusesindaja Charlene Barshefsky ja Hiina kaubandusminister Shi Guangsheng eile dokumendile alla.

Mõlemad pooled olid huvitatud, et leping, mis kõrvaldab peamise takistuse Hiina pääsemiselt maailma kaubandusorganisatsiooni liikmeks, saaks kaante vahele veel enne 30. novembrit, mil organisatsiooni 135 liikmesriiki avavad Seattle'is uue kaubanduskõneluste vooru.

Shi ütles, et Hiina loodab WTO liikmeks saada juba enne selle aasta lõppu, ehkki Hiinal tuleb veel sõlmida eraldi kokkulepped ELi ja teiste suuremate kaubanduspartneritega. Pekingi diplomaatide sõnul ei ole see pärast USAga kokkuleppe sõlmimist enam raske.

Hiina ühinemine WTOga on 1,3 miljardi elanikuga riigi jaoks ajalooline samm. «Mitte ükski majandussündmus Hiina Rahvavabariigi ajaloos ei ole tähtsuselt võrreldav Hiina võimaliku ühinemisega WTO-ga. Välja arvatud 1978. aastal käivitatud «reformi ja avatud ukse» poliitika,» kirjutab investeerimispank China International Capital Corp., Morgan Stanley ja Bank of China ühisettevõte, oma mõni aeg tagasi avaldatud raportis. «WTOsse pääs on hädavajalikuks tõukeks Hiina majandusreformidele ning aitab kaasa riigi integreerimisele maailma majandusse.»

Raskused kokkuleppe sõlmimisel viitavad muu hulgas erimeelsustele Hiina juhtkonnas, kas ja millistel tingimustel Hiina peaks WTO liikmeks saama. Üks Hiina kõrge ametnik ütles, et kuulumine WTOsse, mida Hiina on taotlenud viimased 13 aastat, on pärast 1989. aasta Taevase Rahu väljaku veresauna olnud tema põlvkonna kõige enam vaieldud küsimus.

WTOsse pääs toob Hiina tsentraalselt planeeritud majandusse pöördelised muudatused, avades uksed välismaisele konkurentsile. Hiina monopoolsete tööstusharude ning ajast ja arust tehaste ja farmide bossidele tähendab see aga suuri kaotusi. Niisamuti kui miljonitele töölistele, kes riigifirmade pankrotistudes oma töökoha kaotavad.

USAga sõlmitud lepingu järgi alandab Hiina nii tööstuskaupade kui ka põllumajandussaaduste imporditolle keskmiselt 22,1 protsendilt 17 protsendile ning tagab USA firmadele, sealhulgas pankadele, kindlustusfirmadele ja telekommunikatsioonitööstuse ettevõtetele pääsu Hiina turule.

Ühendriikides vajab vastselt sõlmitud leping veel kongressi kinnitust. Kui see saavutatakse, tähendab see olulist võitu Bill Clintonile, kes ihkas oma presidendiks oleku aja võitude hulka ka murrangulist kaubanduskokkulepet Hiinaga.

Lepingu sõlmimata jäämine olnuks tõsine tagasilöök Hiina ja USA suhetes, mis pärast Hiina Belgradi saatkonna pommitamist NATO lennukite poolt selle aasta mais on pingelised olnud.

Autor: ÄP

Hetkel kuum