• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Põhjamõõde saab sisu

    Põhjamõõtme idee pärineb Soomelt ning selle eesmärk on süvendada regionaalset koostööd Läänemere piirkonnas ELi liikmesriikide ning kandidaatriikide ja Loode-Venemaa vahel. Pärast toetuse pälvimist 1998. a ELi Viini ja 1999. a Kölni tippkohtumisel oli nüüd Helsingis kavas muuta see projekt konkreetsemaks. Kuid ootamatult kippus seda takistama T?et?eenia sõda ja Venemaa valitsuse keeldumine OSCE vahendusest konfliktis, mistõttu enamik ELi riikide välisministreid ei ilmunud protesti märgiks Helsingisse. Konverentsi korraldajamaa Soome peaminister Paavo Lipponen ütles sel puhul, et loomulikult on osavõtt iga riigi otsustada, kuid samas ei tohiks T?et?eenia kriis kujuneda takistuseks ELi ja Venemaa pikaajalisele koostööle.
    Põhjamõõtmekonverentsil osalenud Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et Eesti tunneb selle algatuse vastu elavat huvi, sest see loob Põhja-Euroopas võimaluse majanduskoostööks ja integratsiooniks, mis omakorda aitavad tugevdada selle piirkonna stabiilsust ja julgeolekut. Eesti prioriteetidena nimetas välisminister Läänemere energiavõrgu ja gaasijuhtmestiku rajamist, Narva ja Petseri suuna teede ning Via Baltica väljaehitamist, Eestisse tselluloositehase rajamist ning infotehnoloogia arendamist, mis soodustaks kaupade vaba liikumist üle riigipiiride.
    Venemaa välisminister Igor Ivanov ütles, et ta on Helsingi konverentsi tulemustega rahul, sest põhjamõõtme kontseptsioon tugevdab uue, eraldusjoonteta Euroopa aluseid ja avab uusi võimalusi piirkondlikuks koostööks majanduse, poliitika ja keskkonna alal.
    Konverentsi lõppdokumendis öeldakse, et Läänemere piirkonna elektrituru arendamine toimub järk-järgult ühiselt vastuvõetavate reeglite järgi, lähtudes turumehhanismidest ja keskkonnatingimuste täitmisest. Teiseks rõhutatakse vajadust tihendada koostööd gaasi tootvate ja tarbivate riikide vahel, et luua gaasisektoris soodsad pikaajalised ärisidemed. Need dokumendid esitatakse seisukohavõtmiseks ELi Helsingi detsembri tippkohtumisele, kes peaks tegema Euroopa Komisjonile ülesandeks koostada põhjamõõtme konkreetne tegevusplaan, mis peaks hiljemalt valmima Rootsi ELi eesistujaperioodil, 2001. aasta esimesel poolel.
    Põhjamõõtme projekte hakatakse finantseerima Tacise ja Phare programmist ning selle elluviimisse püütakse kaasata erasektorit.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

E-resident: õiglased tasud Eesti loomemajandusse!
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Rohkem kui 70 aastat pärast loojate õiguste fikseerimist ÜRO inimõiguste deklaratsioonis on paljude autorite tasustamine endiselt kõike muud kui õiglane ja läbipaistev, kirjutab ettevõtte Digiciti asutaja ning Eesti e-resident Philippe Rixhon.
Läti ükssarvikulootus kaasas lisaraha
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Suuresti Läti börsifirmale HansaMatrix kuuluv ja Kanadas börsiplaane pidav Lightspace Technologies kaasas 2 miljonit eurot noteerimiseelse konverteeritava üleminekulaenuga.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Bituumeni-kriis lööb jalgealuse vankuma: „Tööd jääb vähemaks ja kõik on kõigile võlgu“ Riigi otsus andis raskustes sektorile kõva hoobi
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.
Vähe sellest, et Ukraina sõja tõttu on teede ehituseks tarvilikku bituumeni kättesaadavusega tõsiseid raskuseid, otsustas riik külmutada tänavu 50 teedeehituse objekti. „See on raske olukord. Jäädakse võlgu, makseajad pikenevad,“ kommenteeris olukorda Pigipada OÜ juhatuse liige Marek Koit, kelle sõnul lõi riik teedeehituse sektorit raskel ajal selga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.