Põhjamõõde saab sisu

Põhjamõõtme idee pärineb Soomelt ning selle eesmärk on süvendada regionaalset koostööd Läänemere piirkonnas ELi liikmesriikide ning kandidaatriikide ja Loode-Venemaa vahel. Pärast toetuse pälvimist 1998. a ELi Viini ja 1999. a Kölni tippkohtumisel oli nüüd Helsingis kavas muuta see projekt konkreetsemaks. Kuid ootamatult kippus seda takistama T?et?eenia sõda ja Venemaa valitsuse keeldumine OSCE vahendusest konfliktis, mistõttu enamik ELi riikide välisministreid ei ilmunud protesti märgiks Helsingisse. Konverentsi korraldajamaa Soome peaminister Paavo Lipponen ütles sel puhul, et loomulikult on osavõtt iga riigi otsustada, kuid samas ei tohiks T?et?eenia kriis kujuneda takistuseks ELi ja Venemaa pikaajalisele koostööle.

Põhjamõõtmekonverentsil osalenud Eesti välisminister Toomas Hendrik Ilves rõhutas, et Eesti tunneb selle algatuse vastu elavat huvi, sest see loob Põhja-Euroopas võimaluse majanduskoostööks ja integratsiooniks, mis omakorda aitavad tugevdada selle piirkonna stabiilsust ja julgeolekut. Eesti prioriteetidena nimetas välisminister Läänemere energiavõrgu ja gaasijuhtmestiku rajamist, Narva ja Petseri suuna teede ning Via Baltica väljaehitamist, Eestisse tselluloositehase rajamist ning infotehnoloogia arendamist, mis soodustaks kaupade vaba liikumist üle riigipiiride.

Venemaa välisminister Igor Ivanov ütles, et ta on Helsingi konverentsi tulemustega rahul, sest põhjamõõtme kontseptsioon tugevdab uue, eraldusjoonteta Euroopa aluseid ja avab uusi võimalusi piirkondlikuks koostööks majanduse, poliitika ja keskkonna alal.

Konverentsi lõppdokumendis öeldakse, et Läänemere piirkonna elektrituru arendamine toimub järk-järgult ühiselt vastuvõetavate reeglite järgi, lähtudes turumehhanismidest ja keskkonnatingimuste täitmisest. Teiseks rõhutatakse vajadust tihendada koostööd gaasi tootvate ja tarbivate riikide vahel, et luua gaasisektoris soodsad pikaajalised ärisidemed. Need dokumendid esitatakse seisukohavõtmiseks ELi Helsingi detsembri tippkohtumisele, kes peaks tegema Euroopa Komisjonile ülesandeks koostada põhjamõõtme konkreetne tegevusplaan, mis peaks hiljemalt valmima Rootsi ELi eesistujaperioodil, 2001. aasta esimesel poolel.

Põhjamõõtme projekte hakatakse finantseerima Tacise ja Phare programmist ning selle elluviimisse püütakse kaasata erasektorit.

Autor: ÄP