Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas toetate laenutagatise nõude kaotamist?

    Tundub, et selline lähenemine on õigustatud. Elu on edasi läinud ja moodsas maailmas ei seisne väärtus ainult mingis kinnisvaras või nodis. Samas võimaldab tagatise nõudest loobumine pankadel hasartsemalt laenata. Konkurents pankade vahel ei ole aga enam nii terav, kui see oli paar aastat tagasi.
    Tagatiseta laenud on valdavalt riskantsemad ja seda võiks edaspidi kapitali adekvaatsuse nõuete osas silmas pidada. Muidugi sõltub risk ka laenajast. Näiteks tagatiseta laenamine Eesti Energiale on palju-palju vähem riskantne kui tagatisega laenamine mingile tegevust alustavale firmale.
    Olen päri, et kehtivas krediidiasutuse seaduses on laenutagatise nõue eelnevast ajastust pärit ja sellise nõude fikseerimine seaduses ei sobi hästi kokku tänapäevase mõtlemisega. Sellepärast on tore, et see küsimus on päevakorda võetud. Olen kavandatava muutuse suhtes positiivselt meelestatud.
    Kaldun arvama, et tagatise nõude seadusesse jätmine oleks parem. Saan aga aru, et mõnede krediidiliikide puhul, näiteks krediitkaardid, on see raske. Küsimus on selles, kas pangad hakkavad antud vabadust kuritarvitama ehk kas hakkavad väljastama laene, millel ei ole perspektiivi.
    Saan aru loogikast, et hea äriplaan on peamine tagatis. Üksvahe kehtis aga loogika, et pangad võivad ise oma halbu laene provisjoneerida nii, nagu seda ise õigeks peavad. See põhimõte väga hästi ei töötanud ja ei õigustanud ennast.
    Mehhaanilised reeglid on küll kohmakad, kuid nad pärsivad pankade tegevust ja täidavad põhieesmärgi. Kui jälle tekib Eestis eufooria, siis tagatiste nõue aitab vältida suuremaid vigu. Eesti panganduse ajaloost on palju näiteid, kus pangad on laenamisel olnud naiivsed ja neile on tundunud, et kõik on roosiline. Kui ajas tagasi vaadata, siis muidugi see tagatise nõue väga palju ei päästnud, aga vähemalt oli midagi tagatiseks ja laenu ei pakutud lausa õhu vastu.
    Arvamus, et nüüd on pangad rootslaste kontrolli all ja sellepärast võib normatiive vähendada, ei pruugi olla õige, sest ka Rootsis oli kunagi panganduskriis. Kindlasti on rootslased veidi konservatiivsemad kui eestlased 1997. aastal, aga arvan, et see veel midagi ei välista.
    Pangandusele peaks kehtima keskmisest karmimad reeglid. Finantsasutustele, kes ei kaasa hoiustajate raha, võiks olla vabamad käed. See, mida nimetatakse panganduseks, peaks olema pigem ülereglementeeritud kui liberaalne.
  • Hetkel kuum
Henri Daniel Ots: s....t saiast saab sooja
Toidujäätmetest saab roheline energia, kui suudame ühendada erinevaid kogemusi, kirjutab ettevõtja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Toidujäätmetest saab roheline energia, kui suudame ühendada erinevaid kogemusi, kirjutab ettevõtja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Powelli sõnavõtt pani turud tõusma
Maailma aktsiaturud hüppasid ja dollar oli kolmapäeval tõusuteel, sest Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli kommentaarid õhutasid investorite lootust, et keskpank võib varsti rahapoliitikat leevendada.
Maailma aktsiaturud hüppasid ja dollar oli kolmapäeval tõusuteel, sest Föderaalreservi esimehe Jerome Powelli kommentaarid õhutasid investorite lootust, et keskpank võib varsti rahapoliitikat leevendada.
USA aktsiaturg lõpetas pärast Powelli kommentaare tõusuga
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
Wall Street lõpetas volatiilse kauplemispäeva järsult kõrgemal pärast seda, kui Föderaalreservi esimees Jerome Powell ütles Washingtonis peetud intervjuus, et inflatsioon on aeglustumas.
Reaalajas börsiinfo
Mikrofoniga Soomes: ettevõtted viisid end turismimessiks parimasse turundusvormi
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
Talvekuudel planeerib suurem osa turismisektori tegijatest uue kõrghooaja tegevusi ja viib end turunduslikku tippvormi, mistõttu käis „Turismitunni" saatejuht Gregor Alaküla külas Soome turismimessil Matka, et uurida, kuidas Eesti ettevõtted end soomlastele turundavad.
Ekspress Grupi arendusjuht läks investeerimisfirmasse tööle
Viis aastat Ekspress Grupi juhatusse kuulunud Kaspar Hanni läks riskikapitalifirma Specialist VC partneriks.
Viis aastat Ekspress Grupi juhatusse kuulunud Kaspar Hanni läks riskikapitalifirma Specialist VC partneriks.
Nordeconi ehitusdivisjoni juht: pole põhjust arvata, et ehitusmaterjalide hinnad langevad
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Selleks, et hinnad liiguksid tagasi sõjaeelse ajastu tasemele, peaks kogu sektorile mõjuma mingi seninägematu surve koos seninägematu tehnilise võimalusega. Asjaolusid arvestades on see ilmselt ebareaalne, kirjutab Nordeconi hoonete ehituse divisjoni juht Ats Janno.
Raadiohommikus: lubadustest väikeettevõtetele, reisimisest ja kommunikatsioonist
Käesoleval nädalal toimub Baltimaade suurim reisimess Tourest. Milline on reisiäri hetkeseis ja väljavaated, räägime Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis Eesti Turismifirmade Liidu presidendi Külli Karingiga.
Käesoleval nädalal toimub Baltimaade suurim reisimess Tourest. Milline on reisiäri hetkeseis ja väljavaated, räägime Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis Eesti Turismifirmade Liidu presidendi Külli Karingiga.

Olulisemad uudised

Hinnatõusu suurimaks mõjutajaks oli jaanuaris toit
Toiduhindade kallinemine andis jaanuaris kuisest inflatsioonist 60% ja aastasest kolmandiku. Selgus veel üks põhjus, miks inflatsioon ootamatult kiirenemisele pöördus.
Toiduhindade kallinemine andis jaanuaris kuisest inflatsioonist 60% ja aastasest kolmandiku. Selgus veel üks põhjus, miks inflatsioon ootamatult kiirenemisele pöördus.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.