Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas toetate laenutagatise nõude kaotamist?

    Tundub, et selline lähenemine on õigustatud. Elu on edasi läinud ja moodsas maailmas ei seisne väärtus ainult mingis kinnisvaras või nodis. Samas võimaldab tagatise nõudest loobumine pankadel hasartsemalt laenata. Konkurents pankade vahel ei ole aga enam nii terav, kui see oli paar aastat tagasi.
    Tagatiseta laenud on valdavalt riskantsemad ja seda võiks edaspidi kapitali adekvaatsuse nõuete osas silmas pidada. Muidugi sõltub risk ka laenajast. Näiteks tagatiseta laenamine Eesti Energiale on palju-palju vähem riskantne kui tagatisega laenamine mingile tegevust alustavale firmale.
    Olen päri, et kehtivas krediidiasutuse seaduses on laenutagatise nõue eelnevast ajastust pärit ja sellise nõude fikseerimine seaduses ei sobi hästi kokku tänapäevase mõtlemisega. Sellepärast on tore, et see küsimus on päevakorda võetud. Olen kavandatava muutuse suhtes positiivselt meelestatud.
    Kaldun arvama, et tagatise nõude seadusesse jätmine oleks parem. Saan aga aru, et mõnede krediidiliikide puhul, näiteks krediitkaardid, on see raske. Küsimus on selles, kas pangad hakkavad antud vabadust kuritarvitama ehk kas hakkavad väljastama laene, millel ei ole perspektiivi.
    Saan aru loogikast, et hea äriplaan on peamine tagatis. Üksvahe kehtis aga loogika, et pangad võivad ise oma halbu laene provisjoneerida nii, nagu seda ise õigeks peavad. See põhimõte väga hästi ei töötanud ja ei õigustanud ennast.
    Mehhaanilised reeglid on küll kohmakad, kuid nad pärsivad pankade tegevust ja täidavad põhieesmärgi. Kui jälle tekib Eestis eufooria, siis tagatiste nõue aitab vältida suuremaid vigu. Eesti panganduse ajaloost on palju näiteid, kus pangad on laenamisel olnud naiivsed ja neile on tundunud, et kõik on roosiline. Kui ajas tagasi vaadata, siis muidugi see tagatise nõue väga palju ei päästnud, aga vähemalt oli midagi tagatiseks ja laenu ei pakutud lausa õhu vastu.
    Arvamus, et nüüd on pangad rootslaste kontrolli all ja sellepärast võib normatiive vähendada, ei pruugi olla õige, sest ka Rootsis oli kunagi panganduskriis. Kindlasti on rootslased veidi konservatiivsemad kui eestlased 1997. aastal, aga arvan, et see veel midagi ei välista.
    Pangandusele peaks kehtima keskmisest karmimad reeglid. Finantsasutustele, kes ei kaasa hoiustajate raha, võiks olla vabamad käed. See, mida nimetatakse panganduseks, peaks olema pigem ülereglementeeritud kui liberaalne.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.