Sõda teravdab suhteid

Euroopa Liidu (EL) välisministrid avaldasid esmaspäeval T?et?eenia sündmuste puhul «sügavat muret» ja mõistsid hukka «ülepaisutatud ja valimatu jõu kasutamise». Samal ELi välis- ja kaitseministrite kohtumisel tegid Prantsusmaa ja Suurbritannia ühisalgatuse luua Euroopa 40 000meheline rahvusvaheline kiirreageerimisjõud.

OSCE kohtumisele Venemaa seisukohta kaitsma tõttav Venemaa president Boriss Jeltsin kuulutas Kremlis teravas toonis, et lääne liidritel «pole mingit õigust süüdistada Venemaad, kes hävitab oma territooriumil bandiite ja terroriste». Olgu öeldud, et viimastel andmetel on T?et?eenias surma saanud sadu tsiviilisikuid ja on tekkinud 200 000 sõjapõgenikku.

Strateegiliste Uuringute Keskuse teaduri Andrei Piontkowski hinnangul on Venemaal käimas hiiliv sõjaväeline riigipööre, kus peaminister Vladimir Putinist on saanud sõjaväelaste tsiviilesindaja. President ei saa tagandada Putinit ja Putin ei saa tagandada kindraleid, kelle võim on kasvanud läinud juunist peale, kui võeti ette dessantväelaste Pristinasse saatmise avantüür.

Eilses Briti ärilehes Financial Times ilmunud artiklis süüdistas Venemaa välisminister Igor Ivanov NATOt soovis saada maailmapolitseinikuks ja tõrjuda Venemaa välja Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast. Ta vihjas, et Venemaa on valmis läänega ajutiselt suhted katkestama. «Kui meie partnerid ei soovi antud küsimuses Venemaa seisukohta arvestada, siis on vist parem aega maha võtta ja oodata paremaid aegu,» kirjutab välisminister.

Diplomaadid arvavad, et lääne ja Venemaa suhted on pärast külma sõja lõppu kõige kehvemas seisus, ja selle taga pole sugugi ainult lääne sõjakriitika, vaid Venemaa ärritatus NATO ittalaienemise, NATO Jugoslaavia-ründamise, New Yorgi panga ümber puhkenud rahapesuskandaali ja USA uue raketitõrjesüsteemi ehitamise plaani pärast.

Tuleval kuul peaks Venemaa vastu võtma uue sõjalise doktriini. Kui seal määratletakse lääs vaenlasena, võib väga kergesti taasalata uus külma rahu, kui mitte külma sõja periood, arvas Carnegie sihtasutuse teadur Nikolai Petrov.

Samal ajal kui Venemaa välisminister vihjab uhkelt suhete katkestamise võimalusele, taasalgasid eile Venemaa võlaläbirääkimised Londoni klubiga. Kreeditorid soovivad konverteerida 32 mld dollari väärtuses riigiobligatsioone (nn PRIN ja IAN) riigi garantiiga euroobligatsioonideks.

Kui kokkulepet ei sünni 2. detsembriks, mil saab täis järjekordne võlatähtaeg, võidakse Venemaa kuulutada maksujõuetuks, millel oleksid Venemaale hukatuslikud tagajärjed rahvusvahelisel kapitaliturul.