Kahe piluga telefonidel uus maksetehnoloogia

Erinevalt tavalistest mobiiltelefonidest on kahe piluga telefonidel lisaks SIM-kaardi pesale veel võimalus sisestada krediit- või deebetkaarti. Selle meetodi eeliseks ei ole mitte ainult mobiilsus ostude tegemisel, vaid riskivabad maksed.

Kaks Euroopa suurt GSM-operaatorit France Telecom Mobiles ja British Telecom Cellnet arvavad, et kahe piluga mobiiltelefonid saavad peagi üle mõnedest praegu eksisteerivatest seadusandlikest ja kliendi usaldusega seotud probleemidest, mis on seni takistanud mobiilse elektronkaubanduse arengut.

Ent see vahend võib olla e-kaubanduse jaoks võtmeks oma potentsiaali saavutamisel, kuna paljud inimesed eelistavad mitte avaldada oma krediitkaardi numbrit telefoni või Interneti vahendusel. See on eriti märgatav sellistes riikides nagu Prantsusmaa, kus enamus pangakaartidest on deebetkaardid.

Briti ja Prantsuse mobiilsideoperaatoritel on küll sarnased eesmärgid, kuid siiski mõningal määral erinev lähenemine nende lahendamisele.

France Telecomi teenus rajaneb olemasoleval Prantsuse krediitkaardikaubanduse mudelil. Täna nõuavad nii Prantsusmaa kui ka mitmed Aasia riigid, et krediitkaardid oleksid varustatud SIM-kiibiga, mis iseloomustab suuremat tarbijaturvalisust. Prantsuse kiip-krediitkaartidel on PIN-kood, mille omanik peab sisestama enne, kui kiip autoriseerib mistahes toimingu kaardiga.

France Telecomi kliendid saavad tellida näiteks CDd Interneti kaudu, tellimiskeskuse kaudu või helistades France Telecomi telefoniteenindusse Minitel. Olles andnud oma mobiiltelefoni numbri, saab klient lühisõnumi, mis näitab, et tellimus on vastu võetud. Seejärel tuleb telefoni pilusse paigutada krediitkaart ja sisestada PIN-kood. Kui kaart tunnistab koodi, saadab telefon müüjale tehingut kinnitava signaali.

Samas British Telecomi Cellneti kahepilulise telefoni teenus kasutab kaarti, mille kiibile klient laadib elektroonilist raha. See lahendus kasutab GSM-võrku, et edastada kasutaja PIN-kood pangale, nii et kliendid saavad kasutada telefoni vahendusel oma pangaarveid. Praeguse testprogrammi käigus saavad kliendid laadida oma kaardile kuni 50 naela (ca 1220 krooni) ulatuses raha korraga. Kaarti on võimalik kasutada ostude eest tasumiseks testis osalevates kauplustes. Nii Prantsusmaa kui ka Briti lahendused põhinevad koostööl, mitte võistlusel pangandusasutustega. Kui operaator kasutab kahe piluga telefone ja tehingut toimetab krediitkaardikompanii, siis telekomioperaator on lihtsalt info edastaja. Lõppturvalisuse eest vastutab pank, sest tegelik tehing toimub kaardi ja pangaserveri vahel.

Mõlemas, nii Briti kui ka Prantsusmaa katses kasutatakse Motorola valmistatud StarTac-D telefone. Euroopas peaks 2000. a lõpus olema 5 mln portatiivset terminali, mis kasutavad kahepilusüsteemi ja/või WAPi.

EMT ei püüa kopeerida ühegi välisoperaatori ja tema partnerpanga väljatöötatud erilahendust. Eesti turg ei ole võimeline kinni maksma sellise spetsiifilise arenduse kulusid. Peame järgima faktiliselt kehtima hakkavaid standardeid, mis tänu masskasutusele ka lõpuks odavamaks osutuvad. E-kommertsi standardid alles hakkavad välja kujunema. Kõige rohkem määravad sellise kaubanduse tulevikku pangad. Esimese ühise teenusena on Eestis mobiilioperaatori ja panga vahel välja töötatud Optiva Panga SMS Pank 1250.

Kahe piluga telefonis võib sees olla kiipkaart või ID-kaart. Oluline on kasutaja identifitseerimine, loogiliselt võiks see kaart olla seotud inimese pangaarvega. Seaduslikke takistusi Eestis e-kaubanduse vallas ei ole, kuid seadused ei aita ka kaasa selle ala arenemisele.

Me ei vali ilmselt ei BT- ega FT-standardit, peame arvestama oma klientide tavadega. Sellise teenuse arengut takistab ka see, et Motorola telefonid ei ole Eestis eriti hästi müünud. Inimene valib telefoni ikka helistamismugavuse järgi, mitte mingi lisateenuse järgi. Mobiiltelefon makseviisina tuleb järgmisel aastal kindlasti rohkem kasutusele kui seni. Töötame selles suhtes koos Eesti Telefoniga, kuid ootame suuremat initsiatiivi ja koostööd ka pankadelt.

Autor: Toomas H. Liiv