Enamiku koalitsiooniliikmete kohaloleku tõttu kukkusid riigikogu hääletusel eile läbi opositsiooni järgmise aasta riigieelarvesse esitatud 66 parandusettepanekut.
Valitsusliit ei saanud toetada ühtegi muudatust, mille katteallikas oli ettevõtte tulumaks, kuna vastavalt koalitsioonileppele kaob see maks 1. jaanuaril 2000.
Rahandusminister Siim Kallase sõnul oli ootuspärane, et muudatusettepanekute tegemisel oli erilise tähelepanu all ettevõtte tulumaks, kuid eelarve tuludebaasi ei saa enne muuta, kui pole selge sellega seonduvate eelnõude saatus riigikogus.
Ettevõtte tulumaksu katteallikana kasutamist põhjendasid opositsionäärid asjaoluga, et tulumaksuseadust pole veel vastu võetud ja selle vastuvõtmine tänavu on ebarealistlik juba ainuüksi ajapuuduse tõttu.
Lisaks soovisid opositsioonipoliitikud suurendada 34,2 mln krooni võrra õlleaktsiisi ja 54,4 mln krooni võrra tollimaksude laekumist ning vähendada ilmse ülepaisutatuse tõttu 288,6 mln krooni võrra riigilõivu ja 35 mln krooni võrra tubakaaktsiisi laekumist.
Üks olulisim muudatusettepanek, mille valitsus ka heaks kiitis, tuli Isamaaliidu fraktsioonilt ja selle järgi ei kirjutata enam erinevate valitsusalade investeeringuid üksipulgi lahti. «Selles valdkonnas on vajalik teatud paindlikkus ja väiksemad rahajaotused peaks olema täitevvõimu käes,» selgitas Kallas.
Rahandusminister lisas, et ka IMFi spetsialistid on meie eelarvepoliitikat analüüsinud ja leidnud, et meie eelarves on liiga palju arve.
Kallase sõnul on antud muudatusettepanek samm, mis valmistab ette järgmise aasta alguses riigikogu menetlusse jõudvat uut riigieelarve seaduseelnõu.
Keskerakond ja Rahvaliit süüdistasid valitsust aga eelarve läbipaistvuse vähendamises ja korruptsiooni suurendamises. Keskerakondlase Liina Tõnissoni hinnangul vähendab see avalikkuse informeeritust ning muudab ka väikeste maakoolide katuste parandamise lõplikult poliitiliseks.
Riigieelarve teine lugemine eile katkestati, et oleks võimalik probleemsete kohtade üle põhjalikumalt läbi rääkida.