Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Fortumi ja Statoili liit jooksis karile
Eestis Neste nime all tegutsevaid tanklaid opereeriv Fortum ja Statoil teatasid ligi pool aastat ühisfirma loomise üle kestnud kõneluste luhtumisest.
Juunis avalikustatud eellepingu kohaselt oleks ühisfirma pidanud tegevust alustama 1. jaanuaril 2000, kusjuures ettevõttele kuuluvad automaattanklad oleksid kandnud Neste kaubamärki ja Statoili nime all oleksid tegutsema jäänud teenindajaga automaatjaamad.
Fortum Gas and Oil OY tegevdirektor Veli-Matti Ropponen ütles eile, et liidu ebaõnnestumise põhjuseks on erinevad arenguvisioonid, mille ühise katuse alla viimine poleks andnud kummalegi poolele majanduslikku kasu. «Meie soov on arendada automaatjaamu. Statoili strateegia on arendada teenindajaga tanklaid. Läbirääkimiste käigus jõudsime mõlemad järeldusele, et majanduslikku kasu ühisfirma loomine ei anna. Juunikuus ei olnud meil üksteise äritegevusest veel täpset ülevaadet,» rääkis Ropponen. Tema sõnul ei kavatse Neste suuri teenindusjaamu Eestisse enam juurde ehitada. «Erandid ei ole välistatud, aga automaattanklatel on meie hinnangul suurem tulevik,» lausus ta.
Kaks kuud tagasi kirjutas Soome juhtiv majandusleht Kauppalehti, et Fortumi ja Statoili läbirääkimised on ummikus, kuna soomlased nõuavad oma määrdeainete pääsemist Statoili nime alla jäävate tanklate lettidele. Ropponeni sõnul ei põhjustanud ühisfirma loomise karilejooksmist siiski see küsimus. «Kauppalehti artikkel ei vastanud tõele kuigi suurel määral,» väitis Ropponen.
Ropponen lisas, et ettevõtted otsivad edaspidi koostöövõimalusi kütuseterminalide rajamisel ja kasutamisel, ent pidas vähetõenäoliseks ühisettevõtte loomist ka sel alal.
Norra kütusekontserni Statoil pressiesindaja Per Wangen sõnas, et pooled ei leidnud ühisfirma loomisest nii palju kasu, kui algul loodeti. «Toimunut võib võrrelda sellega, kui neiu ja noormees hakkavad kohtamas käima, aga mõne aja pärast leiavad, et abiellumisest ei tule midagi välja. Selleks et meie ja Fortumi abielu ei sündinud, on väga palju põhjusi, sealhulgas majanduslikud. Kuna me siiralt tahtsime tulemuseni jõuda, oleme veidi pettunud,» ütles Wangen.
Suurima Eesti kapitalil põhineva bensiinimüüja ASi Alexela Oil juhatuse esimees Juhan Kolk ütles, et Neste ja Statoili jätkamine Eestis eri firmadena on positiivne uudis. «See tähendab tarbija jaoks konkurentsi säilimist. Ka teistel tegijatel on lihtsam, sest olulise turuosa minek ühe grupi kontrolli alla jääb ära ja kaks sõltumatut firmat jätkavad oma huvide eest võitlemist, « rääkis Kolk.
Kolk kaldus arvama, et ühisprojekti luhtumise peasüüdlane on Statoil. «Bensiini hind on vahepeal taevasse kerkinud ja on praegu viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Statoilil kui naftat tootval firmal on nüüd kindlasti hoopis teine nägemus ja kulude kokkuhoiule pole neil enam vaja mõelda. Naftatootjatel on praegu ees tõeliselt helge tulevik, « märkis Kolk.
Shell Eesti juhatuse liige Riina Aamisepp märkis, et kõige rohkem mõjutab uudis tarbijat. «Eks paljud ostujõu ja turu suurusega seotud ohud, kaasa arvatud kütuse sisseostuga seotud küsimused, on nüüd ka meie jaoks leebemad,» vihjas Aamisepp asjaolule, et Fortumile kuuluva terminali kaudu jõuab Eestisse valdav osa siin müüdavast bensiinist. Neste terminalist saavad suure osa kütusest nii Eesti Statoil kui Shell Eesti ning bensiini hinna osas sõltuvad tanklaketid suuresti hulgimüüja hinnakirjast.
ASi Hydro Texaco Eesti tegevdirektor Michael Norden pidas Statoili-Neste liidu ebaõnnestumise põhjuseks ettevõtete liiga erinevat struktuuri ja nentis, et teravana säiliv konkurents on tarbijale kasulik. «Neste ja Statoili ühisettevõte olnuks meie firma sarnane, sest ta olnuks võrdselt tugev nii automaatjaamade kui teenindusjaamade alal. See, et sellist firmat ei sünni, sobib meile suurepäraselt,» lisas Norden.
Eesti Statoili peadirektor Epp Kiviaed ütles, et temas uudis liidu karilejooksmisest emotsioone ei tekita. «Meie jätkame nii, nagu enne kavandasime,» lausus ta.
Neste Eestil on praegu kokku 27 tanklat, millest 11 on teenindajata automaatjaamad. Eesti Statoilile kuulub 31 teenindusjaama, millest firma värvides on 22. Baltimaades, Poolas ja Venemaal kokku kuulunuks ühisfirmale 285 tanklat ja 4 terminali ja ettevõtte käive ulatunuks ligi 10 mld kroonini.
Autor: Henrik Ilves