Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Fortumi ja Statoili liit jooksis karile

    Eestis Neste nime all tegutsevaid tanklaid opereeriv Fortum ja Statoil teatasid ligi pool aastat ühisfirma loomise üle kestnud kõneluste luhtumisest.
    Juunis avalikustatud eellepingu kohaselt oleks ühisfirma pidanud tegevust alustama 1. jaanuaril 2000, kusjuures ettevõttele kuuluvad automaattanklad oleksid kandnud Neste kaubamärki ja Statoili nime all oleksid tegutsema jäänud teenindajaga automaatjaamad.
    Fortum Gas and Oil OY tegevdirektor Veli-Matti Ropponen ütles eile, et liidu ebaõnnestumise põhjuseks on erinevad arenguvisioonid, mille ühise katuse alla viimine poleks andnud kummalegi poolele majanduslikku kasu. «Meie soov on arendada automaatjaamu. Statoili strateegia on arendada teenindajaga tanklaid. Läbirääkimiste käigus jõudsime mõlemad järeldusele, et majanduslikku kasu ühisfirma loomine ei anna. Juunikuus ei olnud meil üksteise äritegevusest veel täpset ülevaadet,» rääkis Ropponen. Tema sõnul ei kavatse Neste suuri teenindusjaamu Eestisse enam juurde ehitada. «Erandid ei ole välistatud, aga automaattanklatel on meie hinnangul suurem tulevik,» lausus ta.
    Kaks kuud tagasi kirjutas Soome juhtiv majandusleht Kauppalehti, et Fortumi ja Statoili läbirääkimised on ummikus, kuna soomlased nõuavad oma määrdeainete pääsemist Statoili nime alla jäävate tanklate lettidele. Ropponeni sõnul ei põhjustanud ühisfirma loomise karilejooksmist siiski see küsimus. «Kauppalehti artikkel ei vastanud tõele kuigi suurel määral,» väitis Ropponen.
    Ropponen lisas, et ettevõtted otsivad edaspidi koostöövõimalusi kütuseterminalide rajamisel ja kasutamisel, ent pidas vähetõenäoliseks ühisettevõtte loomist ka sel alal.
    Norra kütusekontserni Statoil pressiesindaja Per Wangen sõnas, et pooled ei leidnud ühisfirma loomisest nii palju kasu, kui algul loodeti. «Toimunut võib võrrelda sellega, kui neiu ja noormees hakkavad kohtamas käima, aga mõne aja pärast leiavad, et abiellumisest ei tule midagi välja. Selleks et meie ja Fortumi abielu ei sündinud, on väga palju põhjusi, sealhulgas majanduslikud. Kuna me siiralt tahtsime tulemuseni jõuda, oleme veidi pettunud,» ütles Wangen.
    Suurima Eesti kapitalil põhineva bensiinimüüja ASi Alexela Oil juhatuse esimees Juhan Kolk ütles, et Neste ja Statoili jätkamine Eestis eri firmadena on positiivne uudis. «See tähendab tarbija jaoks konkurentsi säilimist. Ka teistel tegijatel on lihtsam, sest olulise turuosa minek ühe grupi kontrolli alla jääb ära ja kaks sõltumatut firmat jätkavad oma huvide eest võitlemist, « rääkis Kolk.
    Kolk kaldus arvama, et ühisprojekti luhtumise peasüüdlane on Statoil. «Bensiini hind on vahepeal taevasse kerkinud ja on praegu viimaste aastate kõrgeimal tasemel. Statoilil kui naftat tootval firmal on nüüd kindlasti hoopis teine nägemus ja kulude kokkuhoiule pole neil enam vaja mõelda. Naftatootjatel on praegu ees tõeliselt helge tulevik, « märkis Kolk.
    Shell Eesti juhatuse liige Riina Aamisepp märkis, et kõige rohkem mõjutab uudis tarbijat. «Eks paljud ostujõu ja turu suurusega seotud ohud, kaasa arvatud kütuse sisseostuga seotud küsimused, on nüüd ka meie jaoks leebemad,» vihjas Aamisepp asjaolule, et Fortumile kuuluva terminali kaudu jõuab Eestisse valdav osa siin müüdavast bensiinist. Neste terminalist saavad suure osa kütusest nii Eesti Statoil kui Shell Eesti ning bensiini hinna osas sõltuvad tanklaketid suuresti hulgimüüja hinnakirjast.
    ASi Hydro Texaco Eesti tegevdirektor Michael Norden pidas Statoili-Neste liidu ebaõnnestumise põhjuseks ettevõtete liiga erinevat struktuuri ja nentis, et teravana säiliv konkurents on tarbijale kasulik. «Neste ja Statoili ühisettevõte olnuks meie firma sarnane, sest ta olnuks võrdselt tugev nii automaatjaamade kui teenindusjaamade alal. See, et sellist firmat ei sünni, sobib meile suurepäraselt,» lisas Norden.
    Eesti Statoili peadirektor Epp Kiviaed ütles, et temas uudis liidu karilejooksmisest emotsioone ei tekita. «Meie jätkame nii, nagu enne kavandasime,» lausus ta.
    Neste Eestil on praegu kokku 27 tanklat, millest 11 on teenindajata automaatjaamad. Eesti Statoilile kuulub 31 teenindusjaama, millest firma värvides on 22. Baltimaades, Poolas ja Venemaal kokku kuulunuks ühisfirmale 285 tanklat ja 4 terminali ja ettevõtte käive ulatunuks ligi 10 mld kroonini.
    Autor: Henrik Ilves
  • Hetkel kuum
FinanceEstonia juhatuse esimees: pankade tulumaksu suurendamine oleks suur aeglane kaotus
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Valitsuse plaanitav samm tõsta pankade kasumile kehtivat avansilist tulumaksu tooks kaasa pankade väheneva võimekuse anda uusi laene ning pidurdaks majanduskasvu. Ühtlasi muutuks pangandussektor kriisiperioodidel haavatavamaks, kirjutab finantssektori katusorganisatsiooni FinanceEstonia juhatuse esimees Kaido Saar.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
PRFoodsi käive kukkus, kuid tekkis väike kasum
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
PRFoodsi käive kahanes äsjalõppenud kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes pooleni, kuid joone alla ilmus suure kahjumi asemel väike kasum.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Äripäeva juhtimiskool: kuidas ja millal ESGga pihta hakata?
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Regulatsioonid, rahastajad ning välisturgude kliendid ootavad ettevõtetelt ja organisatsioonidelt aina konkreetsemat ESG mõjude teadvustamist ning juhtimist strateegilisel ärimudeli tasandil. Lisaks tuleb ettevōtetel peagi oma kestlikkusnäitajatest raporteerima hakata.
Realo: laenuraha hind on tähtsuselt alles kolmas-neljas probleem
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Samaaegselt intressimäärade tõusuga on kukkunud ettevõtete laenunõudlus, kuid intressid ei ole esimene mure, miks praegu ei investeerita. Investeerima aga peab, sest rohepöördeta Eesti ettevõtted välisturgudel varsti enam läbi ei löö
Priit Humal astub abilinnapea kohalt tagasi
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Korruptsiooniskandaali sattunud Tartu abilinnapea Priit Humal teatas, et astub 1. juuni seisuga ametist tagasi.
Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõstmises
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.
Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.