ÄP fototoimetus • 18. november 1999 • 2 min
Jaga lugu:

Norra vajab perestroikat

«Rootsi majandusministril oli neetult õigus, kui ta nimetas Norrat viimaseks Nõukogude vabariigiks,» kirjutab teisipäevane Norra majandusleht Finansavisen. Norra majandusringkonnad keevad pahameelest selle üle, kuidas riigi poliitikud toimisid MeritaNordbankeni ettepaneku osas osta Norra suuruselt teine pank Christiania.

See on vaid viimane nurja aetud tehing -- äärepealt oleks karile jooksnud ka Rootsi ja Norra riiklike sidekontsernide Telia ja Telenori ühendamine.

Norra valitsus lükkas MeritaNordbankeni 3,1 miljardi dollarilise ostuettepaneku tagasi, mille tulemusel oleks võinud tekkida Põhjala suurim pank. Ka Norra suurim opositsioonipartei, kelle toetusel oleks vähemusvalitsuse otsuse saanud kummutada, ütles, et ei poolda 35% riigi osaluse müüki enne, kui pole kaalutud «kodumaise lahenduse võimalikkust». Viimane tähendaks Christiania ja Norra suurima panga Den Norske Banki ühendamist.

Norra valitsus on mures, et liiga paljud Norra ettevõtted on läinud välismaalaste kätte. Isegi teiste riikide firmasid üles ostma läinud Norra firmad on lõpuks välismaale jäänud nagu läks Kvaerneri ja Nycomediga.

Finansavisen kirjutab, et heitlus Christiania ümber näitab selgelt, et Norra poliitikutel puudub täielikult igasugune turuinstinkt.

«Poliitikast ajendatud juhtimine ei lähe kokku börsil noteeritud ettevõtte vajadustega,» ütles Egil Myklebust, Oslo börsi suurima ettevõtte, poolenisti riigile kuuluva Norsk Hydro kontserni juht. Samal ajal kui Euroopa ja USA aktsiaturud on selles kvartalis tõusnud 10--30%, on Oslo börs paigal tammunud. «Põhjus on valitsuses,» ütles Gambak Fondsförvaltningi analüütik Jan Fleischer.

Norra jaoks on olukord eriti problemaatiline, kuna siin on riik rohkem kui mõnes muus tööstusriigis kapitali sünonüümiks.

Erinevalt teistest Euroopa riikidest, mis on sunnitud raha hankimiseks ettevõtteid erastama, on Norra riigikassas sadu miljardeid kroone tänu riigi tohututele nafta- ja gaasivarudele.

Riigi kaes on suur osalus kahes suurimas pangas Christianias ja DnBs, vastavalt 35% ja 51%, 44 protsenti tööstushiiglasest Norsk Hydro. Samuti on täiesti riigi omanduses naftakontsern Statoil, alkoholimonopol Arcus ning telekommunikatsioonifirma Telenor, mis on hiljuti sõlmitud lepingu järgi kavas ühendada Rootsi sidekontserniga Telia ning seejärel osaliselt erastada.

Telekompaniide ühendamine on samas üks näide sellest, kuidas riigist omanik võib olukorra ettevõtte juhatuse jaoks keeruliseks ajada. Oslo ajutrusti ECON direktori Ola Nafsadi sõnul oleks Telenor eelistanud liitu mõne suurema Euroopa sidekontserniga kui Telia, kuid mõistis, et Norra poliitikud poleks taolise liiduga kunagi nõusse jäänud.

«Telia/Telenori liit oli tõenäoliselt parim poliitiliselt võimalik lahendus. See võib olla küll parim lahendus Norrale kui riigile, kuid mitte tingimata firma aktsionäridele,» ütles Nafsad.

Norralased pole Rootsi majandusministri sõnu unustanud ega andestanud -- Rosengreni asi pole mõista kohut ei Norra riigikorra ega poliitikute üle. Üha enam on neid, kes nõuavad Norra majandusse ja aktsiaturule glasnostit ja perestroikat.

Autor: ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt