Valitsus rajab teed tselluloositehasele

Pärnoja käskis eile välisinvesteeringute agentuuri juhil Agu Remmelgal koostada järgmise nädala valitsuse kabinetiistungile esitamiseks Eesti pakkumine ja garantiid tselluloositehase investoritele.

Pärnoja teatas, et tema toetab investoritele suurema osa tooraine riigipoolset garanteerimist ja impordi käibemaksu soodustusi tootmisseadmete sisseveoks, milles eelmised valitsused kahtlesid.

«Seadmetele kulub ligi pool 600 000tonnise aastavõimsusega tehase investeeringust, mistõttu pean õigeks seadmete impordi vabastamist käibemaksust või vähemalt selle ajatamist,» ütles Pärnoja.

Eesti ühinemine Maailmama Kaubandusorganisatsiooniga WTO annab Pärnoja sõnul välisinvestorile püsiva garantii välisinvestorite võrdse kohtlemise kohta, mille osas varem esines võimalike investorite seas kahtlusi. Pärnoja lisas, et ta ei pea otstarbekaks riigi vahetut osalemist tehase rajamisel, kuid toetab riigi osalemist infrastruktuuri, maa ja tööjõu väljaõppe küsimuse lahendamisel.

Eesti peab tegema tselluloositehase rajamiseks suuri pingutusi, sest Läti riik sõlmis oktoobris kokkuleppe tselluloositootmise projekteerimisfirma loomiseks Rootsi firmaga Södra ja Soome Metsäliittoga. Läti tselluloositehase investeeringu suuruseks hinnatakse 14,4 miljardit krooni. Asjatundjate hinnangul pole kahe nii suure tehase rajamine Baltimaades otstarbekas.

Eesti Põlevkivi peadirektor Mati Jostov ütles, et tema pakub tselluloositehase rajamiseks Aidu põlevkivikarjääri, kus kaevandamine on lõpetatud. Mahajäetud karjääri infrastruktuur sobib tema sõnul oma hoonete, kõrgepingevoolu kättesaadavuse ja odava tööjõu olemasoluga tehase rajamiseks. «Meie pumpame igal aastal Aidu karjäärist välja 25 miljonit tonni puhast vett, mis sobiks tselluloosi tootmiseks,» ütles Jostov.

Aktsiaseltsi Mainor juht Ülo Pärnits ütles, et ta sõlmis tänavu sügisel tehase rajamiseks kavatsuste protokolli USA, Suurbritannia ja Saksamaa investoritega, kes ootavad Eesti valitsuse pakkumist ja otsivad oskusteavet valdavat strateegilist partnerit.

Pärnits lisas, et tema peab Ida-Virumaad tehasele heaks asukohaks, kuid eelistaks kasutada Silmeti infrastruktuuri Sillamäel.