• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas tulumaksu asemele tuleb tululõiv?

    Riigikogu menetleb riigilõivuseaduse muutmise seadust, mis tõstab lõivumäärasid keskmiselt 1,5 korda. Eelnõu esitaja, valitsus, nimetab riigilõivude tõstmist «lõivumäärade korrigeerimiseks».
    Valitsus on väga ilusasti selgitanud selle põhjust -- vajadus suurendada riigilõivu laekumisi riigieelarvesse. Tegelikult tähendab see, et valitsus soovib riigilõivude arvel suurendada riigieelarve mahtu. Kas see on midagi keelatut?
    Vastuse saamiseks alustagem riigilõivu mõistest. Seaduse järgi on riigilõiv seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. Seadused ei nõua, et lõiv vastaks toimingu kulutusele, teisisõnu pole keelatud, et lõivud sisaldaksid «fiskaalset elementi». Sellist põhimõtet kasutatakse mitmes riigis.
    Seadused ei keela kehtestada makse lõivu nime all. Siiski eristab põhiseadus kohustistena lõivu ja maksu. Milles seisneb nende erinevus?
    Kui eesti ettevõtja hakkab tootma viina, peab ta riikliku litsentsi saamiseks maksma lõivu. Kui viin tehasest müüki läheb, peab ettevõtja toodangult maksma alkoholiaktsiisi, mis on üks riiklikest maksudest. Esimesel juhul võetakse tasu mingi riigipoolse toimingu eest, alkoholiaktsiis aga on üldine maks, mida arvestatakse müüdavalt alkoholilt.
    Riigilõivu olemuslik eesmärk on riigi poolt tehtava toimingu kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt. Erinevus maksust seisneb vastutasu olemasolus riigilõivu maksja suhtes. Maksu eesmärk on riigi ja omavalitsuste tegutsemiseks vajaliku raha kogumine ja selleks pannakse maksumaksjale teatud rahalised kohustused, seejuures otsene vastutasu puudub.
    Rahvaesindajad peaksid tõsiselt mõtlema selle üle, milliste vahenditega nad riigieelarvesse raha korjavad. Põhiseaduses ei ole lõiv ja maks eraldi sätestatud eelarve suurendamise valikuvariantide loomiseks seaduseandjale, vaid seepärast, et need kohustised on erinevad ja see erinevus tuleb tagada ka nende rakendamisel.
    Kui valitsus soovib koguda eelarvesse raha viinatootmise kui tegevuse eest, tuleb kehtestada viinatootmismaks. Raha kogumine eelarvesse tegevust lubava litsentsi väljastamise sildi all seda sisuliselt on. Riigilõivu suurus aga peab vastama litsentsi väljastamiseks tehtavatele kulutustele.
    Kui valitsus jätkab praegust riigilõivuloogikat, siis ei ole võimatu olukord, kus riigilõivuseadusega kehtestatakse tululõiv ja käibelõiv. Kõik maksud võib aga ära kaotada ja Eestist saab maapealne maksuparadiis -- riik ühegi maksuta. Ilusale pildile heidaks varju ainult riigilõivupõrgu tiitel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Jah, nüüd tuleb seljad kokku panna!
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Riik hankijana peaks praeguses keerulises majanduskeskkonnas, kus kõikvõimalikku laadi turutõrked on igapäevane nähe, olema töö teostaja suhtes mõistlik ja paindlik, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Liigne bürokraatia, nagu me juhtkirjades sageli meelde tuletame, ei tule ühelgi ajal kasuks, kriisis aga on selle mõju hukutav.
Tallinna börs alustas uut nädalat kukkumisega
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Tallinna börs langes täna koos ülejäänud Euroopa turgudega. Enim kukkusid kodubörsil PRFoodsi, Silvano Fashion Groupi ja Ekspress Grupi aktsiad.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus: Eesti suurim pank ja tööstuste kriisiplaanid
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Teisipäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis räägime lisaks sõja mõjudele ka kasvavate intressimäärade ja kiire hinnatõusu tagajärgedest nii ettevõtetele kui tarbijatele.
Viimse hetkeni ellujäämist lootnud ettevõte heitis hinge
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.
13. reedel läks lõplikult pankrotti pika ajalooga Eesti ekspedeerimisfirma Mep Trans, mille omanik Denis Belov kõigest kaks nädalat tagasi ütles, et olukord pole veel täiesti lootusetu. „Võitleme,” ütles Belov siis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.