Kas tulumaksu asemele tuleb tululõiv?

Riigikogu menetleb riigilõivuseaduse muutmise seadust, mis tõstab lõivumäärasid keskmiselt 1,5 korda. Eelnõu esitaja, valitsus, nimetab riigilõivude tõstmist «lõivumäärade korrigeerimiseks».

Valitsus on väga ilusasti selgitanud selle põhjust -- vajadus suurendada riigilõivu laekumisi riigieelarvesse. Tegelikult tähendab see, et valitsus soovib riigilõivude arvel suurendada riigieelarve mahtu. Kas see on midagi keelatut?

Vastuse saamiseks alustagem riigilõivu mõistest. Seaduse järgi on riigilõiv seadusega kehtestatud määras tasumisele kuuluv summa juriidiliste toimingute tegemise, avalduste läbivaatamise ja dokumentide väljastamise eest. Seadused ei nõua, et lõiv vastaks toimingu kulutusele, teisisõnu pole keelatud, et lõivud sisaldaksid «fiskaalset elementi». Sellist põhimõtet kasutatakse mitmes riigis.

Seadused ei keela kehtestada makse lõivu nime all. Siiski eristab põhiseadus kohustistena lõivu ja maksu. Milles seisneb nende erinevus?

Kui eesti ettevõtja hakkab tootma viina, peab ta riikliku litsentsi saamiseks maksma lõivu. Kui viin tehasest müüki läheb, peab ettevõtja toodangult maksma alkoholiaktsiisi, mis on üks riiklikest maksudest. Esimesel juhul võetakse tasu mingi riigipoolse toimingu eest, alkoholiaktsiis aga on üldine maks, mida arvestatakse müüdavalt alkoholilt.

Riigilõivu olemuslik eesmärk on riigi poolt tehtava toimingu kulutuste hüvitamine toimingust huvitatud isiku poolt. Erinevus maksust seisneb vastutasu olemasolus riigilõivu maksja suhtes. Maksu eesmärk on riigi ja omavalitsuste tegutsemiseks vajaliku raha kogumine ja selleks pannakse maksumaksjale teatud rahalised kohustused, seejuures otsene vastutasu puudub.

Rahvaesindajad peaksid tõsiselt mõtlema selle üle, milliste vahenditega nad riigieelarvesse raha korjavad. Põhiseaduses ei ole lõiv ja maks eraldi sätestatud eelarve suurendamise valikuvariantide loomiseks seaduseandjale, vaid seepärast, et need kohustised on erinevad ja see erinevus tuleb tagada ka nende rakendamisel.

Kui valitsus soovib koguda eelarvesse raha viinatootmise kui tegevuse eest, tuleb kehtestada viinatootmismaks. Raha kogumine eelarvesse tegevust lubava litsentsi väljastamise sildi all seda sisuliselt on. Riigilõivu suurus aga peab vastama litsentsi väljastamiseks tehtavatele kulutustele.

Kui valitsus jätkab praegust riigilõivuloogikat, siis ei ole võimatu olukord, kus riigilõivuseadusega kehtestatakse tululõiv ja käibelõiv. Kõik maksud võib aga ära kaotada ja Eestist saab maapealne maksuparadiis -- riik ühegi maksuta. Ilusale pildile heidaks varju ainult riigilõivupõrgu tiitel.