• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tualett reisivale presidendile

    Reisiterminali WCde jubeda olukorra avalikkuse ette toonud Lennart Meril kõlbab pärast remonti ka tavalises ametitualetis käia, kinnitab Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik.
    Tallinna lennujaam on võtnud endale kümneks aastaks raske laenukoorma, et kaasajastada reisiterminal, perroon ja lennurajad ning ehitada tolliterminal ja päästekompleks.
    Loik loodab, et maksekoormust aitavad kanda rahulolevad reisijad, kelle arvu on lennujaamal kavas 600 000-lt suurendada 1,4 miljonile aastas.
    Vaatamata suurele mahule ei olnud lennujaama rekonstrueerimisprojekt ehituslikult väga kallis, ruutmeetri hinnaks kujunes koos käibemaksuga ~2400 krooni. ABB poolse projektijuhi Rainer Westermanni hinnangul maksis Tallinna reisiterminalist väiksem uusehitus Aafrikas kolm korda rohkem.
    EMV ehitusdirektori Olaf Hermani sõnul on ehitajal terminali avamise eel 12. detsembril jäänud teha vaeg- ja lisatööd. Enne avamist tehakse reisiterminalis kaitseväelaste abiga tipptunnikatsetused, et kontrollida süsteeme.
    Lennujaam on suur tehnoloogiline kompleks, mitte pompöösne esindushoone, nendib Rein Loik, kuid on oma sõnul lõppresultaadi ja eriti sisekujunduse üle meeldivalt üllatunud. Tema arvates vajab lennujaam veel efektset kunstiteost, millega klientidele meelde jääda.
    Ehitusel delegeerisime tellija funktsiooni Norra lennuameti tütarfirmale, kellest oli tööde koordineerimisel, objekti tähtaegsel lõpetamisel ja eelarvest kinnipidamisel suur abi. Rekonstrueerimiseks taotlesime välislaene juba viis aastat tagasi ja kui need tulid, läks ehitusega väga kiireks. Esialgne Prantsuse lennuametilt abi korras saadud projekt oli valminud 1994. aastal ja vajas suures mahus ringitegemist. Piiratud ehitusaja tõttu valisime projekteerimis-ehitustöövõtu, mis tegi tehnoloogiliselt keeruka ehituse käigus vähimategi muudatuste sisseviimise ülikalliks. Lennujaama-suuruse ühiskondliku hoone puhul oleks parem olnud, kui projekt oleks varem valmis ja sinna oleks saanud muudatusi teha. Mõnel juhul oleksime olnud nõus ka hinnalisemate materjalide kasutamisega.
    Rekonstrueeritavasse hoonesse tuli ära mahutada lennujaama tööks vajalikud ruumid ja tehnika. Pakkumisdokumentatsioonis sisaldunud prantslaste projekti eriosad tulid suures osas ümber projekteerida ja kogu projekt kohandada Eesti ehitusnormidele, sest puudusid näiteks tuletõkkesektsioonid ja ventilatsiooni soojusvaheti. Paika jäi prantslaste poolt pakutud plaanilahendus ja reisijate liikumisskeem. Vana hoonega võrreldes suuremad muudatused olid reisijate liikumissuuna ümbervahetamine -- sissepääsust sai väljapääs ja vastupidi --, restorani tarbeks uue vahekorruse ehitamine ja autoparklast keldrikorrusele sissepääsu rajamine. Uue lahenduse järgi on kodumaalendude korraldus viidud keldrikorrusele, sest kohalike lendude vähesed reisijaid ei vaja tolli ega passikontrolli.
    Lennujaam polnud tavaline renoveerimisprojekt, vaid keeruline funktsionaalne ja tehnoloogiline kompleks, mille kaasajastamisest võtsid osa sakslased, norralased, inglased, prantslased jt. Koos konsortsiumipartneri ABBga tuli lennujaam projekteerida ning ehituse ja tehnoloogia projektid kooskõlastada.
    Algul tekitas suurfirmas ABB ebalust, et konsortsiumis sai juhtivaks pooleks nendega võrreldes tundmatu Eesti ehitusfirma EMV, kuid koostöö sujudes võitsime välispartneri usalduse. Rahvusvaheline koostöö andis üllatava ja meeldiva kogemuse kõigile EMV objektijuhtidele.
    Terminali rekonstrueerimine oli keskmisest keerukam ettevõtmine, sest hoone on suur ja mahukas ning ehitusaeg oli piiratud.
    Autor: Imbi E. Kaljuste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Raadiohitid: hinnatõususest ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Soome rublades ei maksa, firmad panevad ennast gaasikatkestuseks valmis
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.
Soomes usutakse, et Venemaa keerab gaasikraani sel nädalal kinni, kuna nad rublades ei maksa selle eest, mistõttu tõusevad hinnad ja ettevõtted peavad tegevuse ümber korraldama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.