23 november 1999

Tualett reisivale presidendile

Reisiterminali WCde jubeda olukorra avalikkuse ette toonud Lennart Meril kõlbab pärast remonti ka tavalises ametitualetis käia, kinnitab Tallinna Lennujaama juhatuse esimees Rein Loik.

Tallinna lennujaam on võtnud endale kümneks aastaks raske laenukoorma, et kaasajastada reisiterminal, perroon ja lennurajad ning ehitada tolliterminal ja päästekompleks.

Loik loodab, et maksekoormust aitavad kanda rahulolevad reisijad, kelle arvu on lennujaamal kavas 600 000-lt suurendada 1,4 miljonile aastas.

Vaatamata suurele mahule ei olnud lennujaama rekonstrueerimisprojekt ehituslikult väga kallis, ruutmeetri hinnaks kujunes koos käibemaksuga ~2400 krooni. ABB poolse projektijuhi Rainer Westermanni hinnangul maksis Tallinna reisiterminalist väiksem uusehitus Aafrikas kolm korda rohkem.

EMV ehitusdirektori Olaf Hermani sõnul on ehitajal terminali avamise eel 12. detsembril jäänud teha vaeg- ja lisatööd. Enne avamist tehakse reisiterminalis kaitseväelaste abiga tipptunnikatsetused, et kontrollida süsteeme.

Lennujaam on suur tehnoloogiline kompleks, mitte pompöösne esindushoone, nendib Rein Loik, kuid on oma sõnul lõppresultaadi ja eriti sisekujunduse üle meeldivalt üllatunud. Tema arvates vajab lennujaam veel efektset kunstiteost, millega klientidele meelde jääda.

Ehitusel delegeerisime tellija funktsiooni Norra lennuameti tütarfirmale, kellest oli tööde koordineerimisel, objekti tähtaegsel lõpetamisel ja eelarvest kinnipidamisel suur abi. Rekonstrueerimiseks taotlesime välislaene juba viis aastat tagasi ja kui need tulid, läks ehitusega väga kiireks. Esialgne Prantsuse lennuametilt abi korras saadud projekt oli valminud 1994. aastal ja vajas suures mahus ringitegemist. Piiratud ehitusaja tõttu valisime projekteerimis-ehitustöövõtu, mis tegi tehnoloogiliselt keeruka ehituse käigus vähimategi muudatuste sisseviimise ülikalliks. Lennujaama-suuruse ühiskondliku hoone puhul oleks parem olnud, kui projekt oleks varem valmis ja sinna oleks saanud muudatusi teha. Mõnel juhul oleksime olnud nõus ka hinnalisemate materjalide kasutamisega.

Rekonstrueeritavasse hoonesse tuli ära mahutada lennujaama tööks vajalikud ruumid ja tehnika. Pakkumisdokumentatsioonis sisaldunud prantslaste projekti eriosad tulid suures osas ümber projekteerida ja kogu projekt kohandada Eesti ehitusnormidele, sest puudusid näiteks tuletõkkesektsioonid ja ventilatsiooni soojusvaheti. Paika jäi prantslaste poolt pakutud plaanilahendus ja reisijate liikumisskeem. Vana hoonega võrreldes suuremad muudatused olid reisijate liikumissuuna ümbervahetamine -- sissepääsust sai väljapääs ja vastupidi --, restorani tarbeks uue vahekorruse ehitamine ja autoparklast keldrikorrusele sissepääsu rajamine. Uue lahenduse järgi on kodumaalendude korraldus viidud keldrikorrusele, sest kohalike lendude vähesed reisijaid ei vaja tolli ega passikontrolli.

Lennujaam polnud tavaline renoveerimisprojekt, vaid keeruline funktsionaalne ja tehnoloogiline kompleks, mille kaasajastamisest võtsid osa sakslased, norralased, inglased, prantslased jt. Koos konsortsiumipartneri ABBga tuli lennujaam projekteerida ning ehituse ja tehnoloogia projektid kooskõlastada.

Algul tekitas suurfirmas ABB ebalust, et konsortsiumis sai juhtivaks pooleks nendega võrreldes tundmatu Eesti ehitusfirma EMV, kuid koostöö sujudes võitsime välispartneri usalduse. Rahvusvaheline koostöö andis üllatava ja meeldiva kogemuse kõigile EMV objektijuhtidele.

Terminali rekonstrueerimine oli keskmisest keerukam ettevõtmine, sest hoone on suur ja mahukas ning ehitusaeg oli piiratud.

Autor: Imbi E. Kaljuste

Hetkel kuum