Indrek Kald • 24 november 1999

Digikaameraga postkaart reaalajas

Digitaalsed fotokaamerad on tavalist filmi kasutavatest kaameratest küll hinna poolest kallimad, ometi müüakse neid nii maailmas kui Eestis üha rohkem.

Digitaalse kaamera üks eeliseid tavalise kaamera ees on võimalus kontrollida tulemust kohe pärast pildistamist. Ebaõnnestumise korral saab pilti elektrooniliselt töödelda või vana kaadri kustuda ja uuesti pildistada.

Digikaamera omanik ei pruugi kasutada fotokaupluse teenuseid. Pilte on võimalik trükkida fotoprinteri või koduarvutiga ühendatud värviprinteri abil.

Digikaamera avab uued võimalused näiteks turismireisil. Pilti on võimalik saata otse võttekohalt mobiiltelefoni või telefoniliini kaudu e-posti teel mistahes maailma punkti.

Eestis müüdavatest digikaameratest sobib seda rolli enim täitma mobiiltelefonide müügiketi Esmofon pakutavad nn kommunikaator Nokia 9110 ja Casio digikaamera.

See on ainus kaamera, millega tehtava pildi saab infrapunaühenduse abil saata fotoaparaadist kommunikaatorisse, salvestada see jpg.-failiks ja edastada koheselt e-posti abil.

Nii saab puhkusereisil viibides saata digikaameraga tehtud pildid otse koduarvutisse, mis annab võimaluse kaameras olevat piiratud mahuga mälukaarti uute piltide tegemiseks vahepeal tühjendada.

Reisipildid säilivad koduarvutis ja ootavad seal arhiveerimist ning miks mitte ka elektroonilist töötlemist.

Samuti on võimalik digitaalse kaamera abil teha kiiresti fotosid näiteks kaubapakkumistest ja neid koos arvutikirjaga e-posti abil suurtes kogustes kohe laiali saata.

Kuna digitaalsel kujul võtavad fotod arvutis väga palju ruumi, siis tuleb tihti faile pakkida. Enimlevinud meetod on salvestada fotod .jpg-na, mis võimaldab kujutise kvaliteeti oluliselt halvendamata faili suurust mitu korda vähendada. Tavalisele laserplaadile (CD ROM) mahub tuhandeid .jpg-formaadis fotosid. Trükkimisele minevates failides kasutatakse paremakvaliteedilist .tif-formaati, mis aga võimaldab kujutist pakkida ainult paarikümne protsendi ulatuses.

Digikaamera pilt erineb tavalisest fotost mõõtmete poolest. Kui levinuim pildimõõt on 10x15 sentimeetrit, siis digitaalsete fotode puhul on see 10x13,3 sentimeetrit.

Sisult on digitaalkaamerad tavaliste kaameratega suhteliselt sarnased. Ka digikaameral on kadreerimist ja teravustamist võimaldav zoom-objektiiv, pildiotsija ning filmitasapind, kuhu tekib pildistatava objekti kujutis. Kuid digikaamera objektiivi fookuses ei paikne valgustundlik filmiemulsioon, vaid nn CCD-element, mis on ka digikaamera kalleim osa.

Kasutamise käigus CCD-element ei kulu, mistõttu on digitaalsele fotoaparaadile lisatud tihti videokaamera funktsioon. Tulenevalt aparaadis kasutatava kaardi mälumahust võimaldavad mõned neist salvestada lühiajalisi, kuni paarteist sekundit kestvaid filmilõike. Neid saab väljastada nii Ameerika NTSC kui meil kasutatava PAL-standardi süsteemis.

Kaameratel on paari tolli suurune värviline ekraan, mida saab kasutada nii pildiotsijana kui ka juba pildistatud piltide kontrollimisel ja demonstreerimisel.

Hetkel kuum