FIE ja täielik segapuder seadustes

Artikkel

- Uudised
- 24. november 1999 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
FIE ja täielik segapuder seadustes
Lasse Lehise artikkel «Ettevõtet ja FIEd ei saa samastada» (ÄP 19.11) on pealkirjastatud õigesti, kuid sisu on pealkirjaga karjuvas vastuolus, sest kogu artikli vältel on just nimelt püütud ettevõtet ja ettevõtjat samastada.
Selle üle ei saa imestada, sest samasugune hämamine käib kogu ettevõtlusalases seadusandluses. Puudu on üks oluline definitsioon ja see on füüsilise isiku ettevõtte definitsioon.
Füüsiline isik on inimene, ütleb põhiseadus. Füüsiline isik ehk siis inimene läheb äriregistrisse ja esitab avalduse, mis vormikohaselt algab sõnadega: «Olen asutanud füüsilise isiku ettevõtte.» Ehk siis läheb juba algusest peale seadusega vastuollu, sest Eesti seadused sellist nähtust nagu füüsilise isiku ettevõte ette ei näe. Mille inimene siis lõpuks asutab? Füüsilist isikut teatavasti küll äriregistrisse kandmise teel ei moodustata...
Äriseadustik ütleb, et ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Seega ei saa ettevõte võrduda ettevõtjaga. Pealegi võib füüsilise isiku ettevõte struktuurilt olla suur tehas, mitte vaid nurgapealne kingsepatöökoda.
Miks siis ikkagi füüsilise isiku ettevõte, aga mitte äriühing? Vastus on lihtne ja peitub vastutuse määras. Luues füüsilise isiku ettevõtte, loob ettevõtja majandusüksuse, mille tegevuse ja kohustuste eest vastutab ta kogu oma varaga.
Mitte nagu osaühingu puhul, mis täna on ja homme võib enam mitte olla, ja mille võib viimaste aegade näidetel hädakorral mõnele nn tankistile või offshore'ile maha müüa. Meie partnerid enamarenenud äritraditsioonidega riikides teavad seda ülihästi ja usaldus enda tegevuse eest täisvastutuse võtnud ettevõtja vastu on oluliselt suurem.
Keda me rohkem usaldaksime -- kas isikut, kes vastutab oma tegude eest täies ulatuses, või isikut, kes on avalikult deklareerinud oma osalist vastutust?
Täisvastutusega ja ühele inimesele kuuluvat äriühingut paraku meie seadused üldse ette ei näe. Täis- ja usaldusühingu moodustamiseks on vaja vähemalt kaht osanikku (meenub anekdoot nõukogudeaegsest miilitsapatrullist, kus üks pidi oskama lugeda ja teine kirjutada).
Maksuamet käsitleb füüsilise isiku ettevõtet kui füüsilist isikut, seega inimest. Toll ja statistika käsitlevad sama asja kui juriidilist isikut (muidu poleks osa tollioperatsioone üldse võimalik läbi viia).
Lahendus oleks tegelikult sama lihtne kui Kolumbuse muna. Äriregistrisse kantud füüsilise isiku ettevõte kui majandusüksus tuleb defineerida juriidilise isikuna. Ja lõpekski kogu udutamine ära. Kahjuks on sellest rääkinud nii ettevõtjad kui konsultandid äriseadustiku rakendamise algusest saadik, paraku tulemusteta. Seni on iga uus seadus asja ainult veel segasemaks ajanud.
Hetkel kuum