Miks vihatakse Savisaart?

Rahvas armastab Savisaart, poliitikud mitte. Kevadistel riigikogu valimistel kogus Savisaar 14 294 häält, rohkem kui keegi teine. Tema juhitav Keskerakond sai riigikogus 28 kohta, samuti rohkem kui ükski teine erakond.

Ka kohalikud valimised tänavu sügisel võitis Keskerakond, kuid võimu juurde pole nad kõigist ponnistustest hoolimata ometi naasnud. Parempoolsed poliitikud on ka neli aastat pärast lindiskandaali Savisaare suhtes tihedas ringkaitses, kuigi mitmed neist isegi enam ei mäleta, miks Savisaarega koostöö tegemine õigupoolest nii häbiväärne oleks.

«See on aksioom, et ta petab niikuinii,» ütleb üks koalitsiooninõukogu liikmetest. «See on väide, mida keegi kahtluse alla ei hakka panema.»

Aksioom teatavasti on loogiliselt mittetõestatav väide, mis võetakse kõigi teiste väidete aluseks. Mõnes mõttes iseloomustab see ka kõige paremini Eesti parempoolse poliitika suhtumist Keskerakonda ja tema liidrisse.

Loomulikult ei saa niisama lihtsalt unustada 1995. aasta sügisel puhkenud lindiskandaali ja Savisaare tollast käitumist, kuid tasapisi hakkavad ka poliitikud tüdima ühe partei juhi muutmisest mingiks mütoloogiliseks olendiks, kes enda ümber kurjust ja hävingut külvab ning oma isikuga maalt pärit valija-lollikesi hullutab.

«Ta on kõige fanaatilisem poliitik, pühendunud 25 tundi ööpäevas,» ütleb Reformierakonna üks liidreid Jürgen Ligi. «Samas on ta oma tegevusega pidevalt kogunud vaenlasi ja eemale tõuganud sõpru, kelle ta oma fanatismiga poliitikasse tõi.»

Paremerakondadesse kuulujad räägivad juba aastaid eravestlustes heal meelel Savisaare arvatavatest suhetest vene võimuliidrite, allmaailma ja mine tea veel kellega, nii et igal ajakirjanikul silm särama lööb ja Bonnieri preemia käeulatuses tundub olevat. Paraku kipuvad jutud Keskerakonna kahtlastest rahastamisskeemidest ja muidu sahkerdustest vaid juttudeks jäämagi.

«Kõik teavad, et see nii on, aga kõik teavad ka, et seda ei saa tõestada,» ohkab üks isamaaliitlane.

Samas püsib kolmikliit suuresti koos just tänu Keskerakonnale, sest hirm Savisaare võimule tulemise ees on erinevate maailmavaadetega parteide koospüsimise oluline ühenduslüli. Reformierakonna ja Isamaaliiduga koalitsiooni kuuluvad Mõõdukad on oma poliitilistelt seisukohtadelt teatavasti Keskerakonnale üks lähedamal seisvaid erakondi.

Suurema osa poliitikute jaoks on Savisaar persona non grata, kellega suhtlemist ei peeta heaks tooniks. Vähemalt mitte avalikku läbikäimist, sest mõnes vaiksemad restoranis võib ikka vahel Savisaart mõne erakonna liidriga meeldivalt aega veetmas näha.

«Mina pole temaga pärast 1995. aasta sügist kordagi kohtunud,» kinnitab üks lindiskandaali ohvritest Indrek Kannik. «Teretame küll, aga temaga seltskonnas juttu ajada ma ei soovi.»

Enamik poliitikuid nimetab Savisaare tõrjutuse põhjusena asjaolu, et ta ei pea kokkulepetest kinni. Konkreetseid juhtumeid aga kas ei taheta või ei osata siiski välja tuua.

Savisaare üks lähemaid abilisi, Keskerakonna juhatuse liige Peeter Kreitzberg ei oska öelda, milliseid kokkuleppeid võinuks Savisaar rikkuda. «Ehk on need olnud isikutevahelised kokkulepped, sest erakondadevahelisi oleme küll pidanud,» väidab Kreitzberg.

«Pärast lindiskandaali on Savisaar olnud nii isoleeritud, et talle polegi antud võimalust petta,» toob Ligi jutu taas 1995. aastasse.

Ilmselt on omajagu tõtt ka politoloog Rein Toomla arvamusel, et osa poliitikutest taanduks Savisaarega koostöö tegemisel kiiresti positsioonile number kaks. Poliitikute edevust ja auahnust teades on mõistetav nende vastumeelsus vabatahtlikult liidrikohast loobuda.

«Mul on lausa kahju Keskerakonnast, sest seal on väga palju võimekaid poliitikuid, kellega me ilma Savisaareta oleksime valmis koostööd tegema,» märgib Kannik. Ta lisab, et on siiski väga raske uskuda, et koostöö Keskerakonnaga võiks lähiajal teoks saada.

Oma liidrit kaitsvate keskerakondlaste väitel lihtsalt enamik poliitikuid kardab Savisaart, sest talle on Eesti poliitikas raske vastast leida.

Koalitsioonipoliitikud jällegi peavad Savisaart hulluks fanaatikuks, kelle hämmastavad võimed on valdavalt välja mõeldud.

Läbitungiva pilguga Savisaar on filosoofiakandidaat, kellele näiteks Jürgen Ligi on eksami vaid neljale teinud.

Ajakirjanikuga kokku saanud Savisaar palub meenutada kolmikliidule, et nemad kokku omavad Eesti poliitilisel maastikul sama suurt osa kui Keskerakond üksi.

Savisaar möönab, et suur koalitsioon oleks Eesti arengule kasulik, kuid praeguses olukorras selleks küll mingit võimalust pole.

Kolmikliidu esindajate väitel on viimasel ajal rahutuks muutunud ka mitmed Keskerakonna juhtivpoliitikud, kes näevad Savisaare kogukat varju oma karjääri kohal. Eesti suurima erakonna juht otsustab partei koostööplaanid ja tegevuskavad sisuliselt ikkagi ainuisikuliselt ja tõrjutusest tekkinud kibestumus on muutnud teda varasemast veelgi põikpäisemaks.

Kreitzberg peab positiivseks, et erakond hoiab oma põhimõtetest kinni, kuid negatiivseks seda, et pole võimule ligi pääsenud.

«Võim on nii raske vastutus, et natuke kergekäeline on öelda, et poliitikas ainult võim meelitab,» väidab Savisaar.

Riigikogu valimiste ööl ja järgneval päeval käisid parempoolse maailmavaatega inimesed morni näoga ringi, kartes Savisaare võimuletulekule järgnevat kapitalismi alustugede õõnestamist.

Majandusanalüütik Hardo Pajula märgib, et vaevalt pärast Savisaare võimuletulekut Eesti kohe ENSV aegadesse satuks. «Seda usun ma aga küll, et Keskerakonna sõpradel muutuks Eesti majandusruumis askeldamine lihtsamaks ja teistel siis selle võrra keerulisemaks,» väidab Pajula.

Pajula hinnangul üritaks Savisaar suure tõenäosusega allutada elu vabariigis samasugusele totaalsele kontrollile, nagu see valitseb Keskerakonnas, kasutades selleks võtteid, millel pole lääneliku tsiviilühiskonnaga palju ühist.

Samas väidab teine majandusanalüütik, et välisinvestorite jaoks oleks ühe suure partei juhitud enamusvalitsus tunduvalt atraktiivsem kui enam-vähem võrdse jõuvahekorraga ja purelev kolmikliit. Tema hinnangul ei muutu pärast Savisaare võimuletulekut riigi laenupoliitika ega erastamise kiirus, jätkub ka haldusreform. «Tänavaid lapitakse iga valitsuse ajal,» märgib ta.

Ka Toomla usub, et kuigi näiteks maksusüsteem võiks Keskerakonna võimule tulles muutuda, jääks asi täispöördest väga kaugele ja ka suhetes teiste riikidega ei toimuks ebameeldivaid muutusi.

«Praegune koalitsioon arvab, et nad saavad meieta hakkama. Aeg, mil nad ükskord avastavad, et ilma meieta hakkama ei saa, saabub varem, kui koalitsioon seda ise arvab,» sõnab Savisaar veendunult.