Tõnu Tramm • 25 november 1999

Surrogaat laastab mootoreid

Viimastel nädalatel on saabunud autoteenindustesse ridamisi kinni kiilunud klappide ja nukkvõllidega sõidukeid, mille bensiinipaagist lehkab haisu, mis sarnaneb lakibensiini või SR-vedeldajaga.

ASi Ascar Opeli teenindusse tuli esimene kinnikiilunud klappidega auto novembri alguses. Kuna tegemist oli mudeliga, mille mootor ei lase klappe kolbidele «pähe sadada», siis tekkis probleem, et auto ei läinud enam käima. Starteri andmisel käis mootor sama kergelt, nagu oleks keegi küünlad ära varastanud.

Lähemal uurimisel selgus, et vähem kui kaks aastat vanal Opel Vectral olid klapid avatud asendisse kinni kiilunud ja kompressioon puudus. Lõpuks hakkas mootor vaevaliselt tuksuma, soojenedes hakkasid ka ülejäänud klapid liikuma. «Sodi, mis klapipessa on sattunud, venib soojenedes nagu kitt,» tunnistas AS Ascar hooldenõunik Andres Metsla. Hoopis kurvemini läks ühel Opel Kadetil, millel olid klapid nii kõvasti kinni kiilunud, et nookurid purunesid.

«Opeli 1,4- ja 1,8liitriste mootorite kolbidel puuduvad klapipesad. Kui klapp kiilub avatud asendisse kinni, annab kolb talle alt löögi ja lükkab ta jõuga kinni. Nookur tahab klapi uuesti lahti lükata, aga kuna ta on hapram kui kolb, siis ta läheb lihtsalt pooleks,» selgitas Metsla. Tavaliselt jääb klapp lõplikult kinni mootori jahtudes ja juhil ei jää hommikul autot käivitades üle muud, kui kuulata kapoti alt kostuvat metalliraginat.

Klappide kinnikiilumine sõltub ka mootori eripärast. Rutem tekib probleeme mootoritel, mille klapisäär liigub pesas tihedamalt. Näiteks Fordi ja Volkswageni teenindustes ei ole selliste probleemidega bensiiniautosid käinud, küll on kurvad kogemused mitmel Honda omanikul. Esimene «kitti täis» mootoriga Honda toodi Veho Eestisse kuu aega tagasi, läinud nädalal toodi teine samasugune.

Hondal oli kinni kiilunud nukkvõll. Bensiinipaagist väljunud hais meenutas remondimeeste sõnul nitrolahusti lõhna. Bensiin anti laborisse kontrollida ning kui analüüsid on tehtud, kavatsevad autoomanikud anda asjale ametliku käigu.

Ükski autoteenindaja ei julge sajaprotsendiliselt väita, et kinnikiilumised põhjustas surrogaatbensiin, kuid muud seletust sellele müsteeriumile ei suuda keegi leida. Seda enam, et kõikidel puhkudel haiseb bensiin nagu nõukogudeaegsed lahustid.

Paar nädalat tagasi helistasid kaks pahast kodanikku tarbijakaitseametisse ning kurtsid, et Tallinnas Tammsaare teel Sõpruse puiestee ja Mustamäe tee vahel asuvatest vaatidest müüakse haisvat kütust, mis on rikkunud ära nende auto mootori. Inimestelt paluti esitada kaebus, kuid kuna ostut?ekki polnud alles, siis nad seda ei teinud.

Kuna aga helistajaid oli mitu ja asi tundus kahtlane, kontrollis tarbijakaitseamet seal müüdava kütuse vastavust normidele. Selgus, et 95E sildi all müüdav kütus osutus 95-ks, täpset koostist polnud aga võimalik kindlaks teha. Igatahes haises kütus tarbijakaitsjate hinnangul nagu SR-lahusti, tankla omanikule määrati rahatrahv.

Äripäevale teadaolevalt asus surrogaatkütuse koostist ja päritolu omal käel uurima üks Tallinna autoteenindus. Jäljed viisid hoopis teise Tallinna väiketankla juurde. Väidetavalt on seal 95E sildi all müüdava kütuse koostises vaid 60% bensiini A92, ülejäänud 40% moodustavad detoneerimist vältivad ja oktaanarvu tõstvad keemilised ained, muuhulgas naha parkimiseks kasutatav vänge haisuga vedelik. Mitmeid vedeldajaid ja lahusteid saab tuua Eestisse aktsiisivabalt, mistõttu autoremontijad kahtlustavad, et suurema kasumi nimel on nii mõnigi kütusemüüja valmis inimestele bensiini asemel surrogaatkokteili pähe määrima.

Kütuse halva kvaliteedi kohta saame pidevalt teateid, eelkõige puudutab see väikeseid tanklaid. Paraku on meie võimalused midagi kindlaks teha piiratud. Kütuse kvaliteedi kindlakstegemisel lähtume ette antud normidest, millele kütus peab vastama.

Kui selgub, et kas või üks näitaja on paigast ära, siis loomulikult trahvime kütusemüüjat. Mida aga täpselt üks või teine kütus sisaldab, seda meie kindlaks teha ei saa. Sageli on ka nii, et selle aja peale, kui meie läheme proove võtma, on jõudnud kütusemüüja oma vea kõrvaldada. Kui kütus on osutunud nii halvaks, et on rikkunud mootori, siis on väga raske kindlaks teha, et viga oli ikka kütuses. Näiteks koguneb kütusepaaki setet ja kui sõita paak peaaegu tühjaks ja seejärel survega täis lasta, siis seguneb sodi kütusega ja ongi jama käes.

Mis puutub antud juhtumitesse, siis tõepoolest, Tammsaare teel müüdud kütus haises nagu SR-vedeldaja. Ka varem on vänge haisuga kütust müüdud, kuid nii vänget haisu ma küll ei mäleta. Seetõttu soovitan ikkagi tankida usaldusväärsetes tanklates ja alati küsida kviitung. Kui seda pole, on hiljem võimatu midagi tõestama hakata.

Hetkel kuum