• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vichmann ootab 140 mln krooni Hansapangalt

    Tallinna ringkonnakohus jättis Hansapanga apellatsioonikaebuse Daiwa laenu tagatisaktsiate osas rahuldamata ja langetas otsuse Hoiupanga Töötajate ASi kasuks. Pärast pankade ühinemist sai HTASi ainuosanikuks Vichmann, kellele aktsiad nüüd ka kuuluvad.
    HTASi kohtus esindanud vandeadvokaat Leon Glikman ütles, et otsus jõustus reedel ja kohustas Hansapanka ka koheselt aktsiad aresti alt vabastama. «Pank peab seda tegema hoolimata sellest, kas nad kaebavad otsuse riigikohtusse edasi või mitte,» märkis Glikman. «Minu klient peab saama nüüdsest vabalt oma vara kasutada.»
    Glikman lisas, et ta soovitas Vichmannil aktsiad koheselt Hansapangast mujale kanda. «Seda seetõttu, et praegune kontohaldur on käitunud nendega nagu oma varaga,» lausus advokaat.
    Hansapanka kohtus esindanud advokaat Raino Paron kinnitas, et pank kaebab võimalikult kiiresti kohtuotsuse edasi riigikohtusse ja avaldas lootust, et võimalus jõuda seal teistsuguse lahendini on päris kõrge. «Praeguse lahendi puhul on üsna selge, et Eesti kohtusüsteem pole valmis keeruliste finantspettustega tegelemiseks,» nentis Paron.
    Paroni sõnul annab selline kohtuotsus kõigile vale signaali, et kui suudetakse mingi skeem piisavalt keeruliselt üles ehitada, siis võidakse ka finantspettus kohtus õigeks mõista. «Vichmann ja tema kümme järeltulevat põlve võivad nüüd ennast päris rahulikult tunda,» ütles Paron. Vichmann pole pärast pankade ühinemist 1998. aasta suvel kusagile tööle läinud ja elab rantjee elu.
    Samas ei saa Paroni väitel Vichmann vähemalt esialgu aktsiaid võõrandada, kuna need on arvatud võetusega asitõenditena Daiwa laenu kriminaalasja juurde.
    Glikman nimetas viiteid kriminaalasjale täiesti kohatuks, kuna keegi pole Vichmanni süüdistanud. «Loomulikult võib minu klient alates reedest käsutada neid aktsiaid nii, nagu ise tahab,» väitis Glikman. lisades, et elektrooniliselt olemasolevaid aktsiate suhtes ei saa võetust rakendada.
    Kui Hansapank kohtuotsust ei täida, pöördub Glikman vastavate avaldustega kohtusse, Eesti panka ja väärtpaberite keskdepositooriumisse.
    Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt ütles reedel, et maakeeli asjast rääkides on tegu ikkagi varastamisega. «Eesti vabariigis on nüüd varastamine seaduslik tegevus,» nentis ta. Neivelt kinnitas, et aktsiatele mingit ohtu pole, sest pank ei kavatse neid aresti alt vabastada.
    Glikmani hinnangul on väheusutav, et riigikohus langetaks teistsuguse otsuse, kui seda on varem kaks eelneva astme kohust teinud. Tallinna Linnakohus langetas HTASi suhtes õigeksmõistva otsuse tänavu 11. juunil.
    Vichmann märkis, et tema on kohtuotsusega rahul ja mingeid erilisi plaane 140 mln krooni väärt aktsiatega tal hetkel pole. «Kuulan alati oma advokaadi nõuandeid ja usaldan teda täielikult,» kinnitas Vichmann, soovimata toimunut rohkem kommenteerida.
    Hansapank vaidlustas mullu sügisel tehingu, millega Vichmanni offshore-firma Coalgate laenas HTASile Hoiupanga aktsiate ostmiseks 225 mln krooni. Hansapanga väitel kandis Vichmann vastupidiselt kokkuleppele Hoiupanga nõukoguga pangalt saadud 225 mln krooni Daiwa laenu tagatisaktsiate väljaostmiseks mõeldud raha Coalgate'st edasi HTASile, kea sai pärast Daiwa pangale laenu tasumist enda kätte ka aktsiad.
    Daiwa laenu uurimiseks on algatatud kriminaalasi ja esialgu on süüdistused esitatud tollasele Hoiupanga juhatuse esimehele Aare Kilbile ja pearaamatupidajale Juta Maarile. Vicmann, Kilp ja Maar lõid 1997. aastal koos endiste hoiupankurite Olari Taali, Priit Halleri ja Heino Viigiga HTASi, mis samal aastal võttis Jaapani Daiwa pangalt 219 mln krooni laenu üle 1,5 mln Hoiupanga aktsia ostmiseks. Laenu garanteeris Hoiupank.
    Paraku ei suutnud HTAS börsikrahhi tõttu laenu tagastada ja kaotas kogu tehingutesse pandud raha. Lisa Daiwa laenule oli firma paigutanud tehingusse omaltpoolt 126 mln krooni, millest enamus arvatakse olevat tulnud Olari Taalilt.
    Taal hakkas reedel küsimuse peale, kas tal on lootust nüüd midagi oma võimalikest investeeringutest kätte saada, naerma. «Vaevalt küll, et sealt midagi tagasi saan,» lausus Taal, lisades, et ei saa uurimisalusena rohkem midagi kommenteerida.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Paljusid hullutanud investeering tegi rikkaks vaid ühe mehe
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
1990ndate lõpus, kui Eesti punaimpeeriumis veedetud aastatest alles taastus, käis üle USA üks ajaloo veidramaid buume Hollandi omaaegse tulbisibulamaania järel: Beanie Babiese buum.
Raadiohommikus: uued, silmapaistvad ja parimad juhid
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Äripäeva raadio uue nädala hommikuprogrammis ja saatepäevas annavad tooni, mõtteainet ja vastuseid silmapaistvad Eesti juhid.
Raadiohitid: hinnatõusust ja investeerimisest
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Äripäeva raadionädala kuulatavaimad saated rääkisid harjumuspäraselt investeerimisest ja sekka ka makromajanduslikest trendidest. Esiplaanil olid ka kiirest hinnatõusust rääkivad saated.
Tootjahinnad on aastaga tõusnud kolmandiku võrra
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.
Tavalise inflatsiooni numbrid kahanevad selle kõrval, kui palju on tõusnud sisendite hinnad tööstuses, aga ka väljamüügil. Tööstustoodangu tootjahinnad kasvasid apriilis 32 ja ekspordihinnad 25 protsenti.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.