Ametnikud jahivad elamumajandust

Tänavu suvel toimunud muudatuste järgselt kuuluvad riigi omanduses oleva Ehitajate EEV nõukogusse ja juhatusse Elumaja kauaaegsed juhid Tiit Griffel ja Urmas Kivisalu. Nende juhtimisel müüdi Elumajas riigikontrolli hinnangul väga ebaefektiivselt ja oskamatult riigivara.

Riigikontrolli peakontrolör Olav Lüüs kirjutas 1997. aastal RASi Elumaja kontrollimise kokkuvõttes, et mitmel juhul müüs ettevõte riigi vara turuhinnast odavamalt. Tuntumad objektid asusid nn Rotermanni keskuses. Vara müüs Elumaja Lüüsi sõnul eksperdi pakutust kuni neli korda madalama hinnaga. Objektidest kolm müüsid ostjad paari nädala pärast ostuhinnast kuni viis korda kõrgema hinnaga edasi. Tiit Griffel töötas samal ajal ka erastamisagentuuris varasid Elumajale üle andva üksuse direktorina.

Rahandusministeeriumi riigiosalusega äriühingute talituse juhataja, Ehitajate EEV nõukogu liige Asti Altermann ei osanud öelda, miks olid muudatused Ehitajate EEV juhtkonnas vajalikud. Endine nõukogu sai Altermanni sõnul oma tööga rahuldavalt hakkama, tuues firma ligi 17 miljoni kroonisest kahjumist kasumisse ning vähendades kulusid veerandi võrra. «See oli omaniku tahe,» lausus ta. Altermann väitis samas, et Kivisalu Ehitajate EEV juhatusse valimise puhul rikuti korruptsioonivastast seadust. Majandusministeeriumis hiljuti elamuhaldust kureerinud Kivisalu ei tohiks olla kolm aastat pärast avalikust teenistusest lahkumist riigi osalusega äriühingu juhtorgani liige, selgitas Altermann. «Äriregister pole tema juhatusse valimist kinnitanud, samas tean, et Ehitajate EEV võttis ta juba oma palgale,» rääkis ta.

ASi Ehitajate EEV endine nõukogu esimees, OÜ Balti Realiseerimiskeskus krediidiriskijuht Hjalmar Liivik rääkis, et Ehitajate EEV seisu parandanud inimeste asendamine Elumajas majanduslikus mõttes kahtlasi tegusid teinud Griffeli ja Kivisalu vastu on muret tekitav. Liiviku sõnul võib toimunud juhtkonnamuudatuste eesmärk olla huvi ettevõtete erastamise vastu. Mõlema ettevõtte erastaja saab oma kontrolli alla ligi 250 miljoni kroonise käibega ligi pool Tallinna kinnisvarahalduse turust, nentis ta. Ettevõtted haldavad praegu Tallinnas kokku ligi 300 elamut.

Huvitavam osa Ehitajate EEVs on kahtlemata kuus erastamisele mittekuuluvat 942 toaga ühiselamut, mille turuhinnaga müük tähendab ligi 9,5 miljoni krooni teenimise võimalust, rääkis Liivik.

Liivik ütles, et rääkides Ehitajate EEVs toimunud muudatustest majandusminister Mihkel Pärnojaga, ei olnud viimane ettevõtte juhatuses toimunud muudatustega kursis. Samas allkirjastas Pärnoja ettevõtte omaniku esindajana Ehitajate EEV nõukogus toimunud muudatused. «Pärnoja põhjendas, et minister on poliitiline figuur, otsuseid teevad ametnikud ise,» lausus Liivik.

Ehitajate EEV nõukogu esimehe, majandusministeeriumi riigivara talituse juhataja kt Margus Jõesaarega Äripäev eile ühendust ei saanud.

Ehitajate EEV juhatuse liige, Elumaja nõukogu esimees Urmas Kivisalu ei nõustunud, et tema juhatusse valimine läheb vastuollu korruptsioonivastase seadusega. «Kuidas hakkab äriregister üldse tõestama, kus ja kellena ma töötanud olen, minu teada ei ole olemas avalikus teenistuses olnud ja olevate inimeste nimekirja,» lausus ta.

Kivisalu sõnul on vale arvata, et tema ja Griffel on mõlema ettevõtte juhtorganites oma huvide pärast. «Oleme riigi, majandusministri poolt määratud isikud ja praeguse hetkega ei ole üldkoosolekutel olnud pretensioone meie tegutsemisele Elumaja käekäigus,» rääkis ta. Kommenteerides riigikontrolli etteheited Elumaja poolt riigi vara liiga odavalt müümise kohta, ütles Kivisalu, et nemad ei saanud tookord välistada ostjate omavahelisi kokkuleppeid ja hiljem vara kallimalt edasimüümist. «Samas ei andnud seadused meile ka võimalust alghinnast kõrgema pakkumise mittelaekumise korral vara müümata jätta,» rääkis ta. Kivisalu tunnistas, et Ehitajate EEV eelmine nõukogu tõi ettevõtte suurest kahjumist pinnale ning konkreetset põhjendust juhtkonnas toimunud muudatustele ei osanud ta öelda.

Vt. ka joonist:Kaks meest kontrollivad suurt osa Tallinna elamuhooldusest