Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kas maksuamet pidanuks alustama teisest otsast -- offshore'idest?
See, mida tegime, on protsessi algus. Kavatseme kindlasti süsteemipäraselt kontrollida ka äriühingute, s.h madala maksumääraga riikides registreeritud äriühingute kaudu saadud tulusid. Näiteks offshore'ide puhul, kes on arveldanud Eesti krediidiasutustega, on see üsna perspektiivikas tegevus. Üleskutse puudutas konkreetseid isikuid, kelle kohta on maksuametil kõik maksu määramiseks vajalikud andmed olemas. Tegeleme loomulikult ka äriühingutega, kahjuks on palju aega raisatud vaidlustes seoses info hankimisega.
Ma ei usu, et maksuameti üleskutse ennast üles anda kelleski erilist entusiasmi tekitab. Selleks, et pätte püüda, peab ikka põhiliselt ise vaeva nägema. On ju mingisugune võimalus, et mõni väikeaktsionär annabki end üles, millegipärast ei usu ma, et keegi offshore'idest ennast üles andma läheks. Kahtlen, et nende kaudu liikunud tuludelt maksu kunagi kätte saab. Kui seadused muutuvad ja nõuded lähevad keerukamaks, siis on nendelegi alati võimalik vastata keerulisemate skeemidega. Skeemijoonistajad on nutikad inimesed -- kes ikka tahab varjata, sel ka õnnestub varjata seda, mida tahab. Offshore'idele vee peale tõmbamisega peab olema ettevaatlik, et ei tõmbaks vett peale kogu välisettevõtete tegutsemisele Eestis. See jääb alati maksuameti tegevust piirama.
Igaüht võib kutsuda üles tegema mida iganes. Küsimus ei ole aga selles, vaid reaalses majanduskeskkonnas, õiguslikus raamistikus ümber selle keskkonna. Maksuamet teeb antud ajahetkel sellist tööd, mis tõenäoliselt toob mingisuguse maksutulu sisse. Kutsuda offshore'i üles ausalt deklareerima oma tulusid, antud juhul väärtpaberitulusid, on küll ilus üleskutse, aga 100protsendiliselt kasutu. Ja sellepärast maksuamet ei teegi seda.
Muidugi on võimalik ju sülitada kõikvõimalikele rahvusvahelistele õigusnormidele, kuulutame kõik asjad avalikuks, võtame advokaatidelt õiguse offshore'e esindada, aga siis oleksime igaveseks ajaks häbistatud kogu tsiviliseeritud maailma silmis. Offshore'ide kasutamine on normaalne praktika ja sellised meetodid siin kindlasti tulemusi ei anna.
Kui inimene on seaduskuulekas ja järgib Eesti seadusi, siis peab ta seda ise tegema. Maksuameti üleskutset võib käsitada pigem heatahtliku meeldetuletusena ja maksuamet alustas sellest otsast, kus on seda võimalik kontrollida -- teatavasti käis pikka aega ameti ja keskdepositooriumi vahel vaidlus üldse info saamise kohta, praegu on ametil võimalik kontrollida isikute väärtpaberitulusid, mis on tekkinud Eestis. Offshore-firmadest info saamine on äärmiselt raske, sageli võimatu. Kui kodanik jätab selle kaudu saadud väärtpaberitulu deklareerimata, siis ka selle kontrollimine on üsnagi keeruline.