29. november 1999 • 3 min
Jaga lugu:

Suhtekorraldaja tööd saab hinnata

Sageli ollakse küsimuse ees, kuidas mõõta palgalise suhtekorraldaja töö tulemusi või sisseostetava teenuse kvaliteeti. Kuna tavalised äritulemuste mõõtmisvahendid siin alati ei aita, tuleb kasutada spetsiifilisi suhtekorraldustegevuse mõõtmisvahendeid.

Meediakajastuste jälgimine ja analüüs.

Avalikkusega suhtlemise efektiivsuse üks mõõdupuu on kindlasti pidev meediakajastuste jälgimine: meediamonitooring. Seda võib ettevõte teha ise, kuid seda teenust võib ka osta.

Lihtsalt monitoorimisest on aga vähe kasu, vajalik on ka analüüs. Meediakajastuste analüüsi tulemusel saab ettevõte kätte oma nn suhete pildi, mis näitab keskkonna suhtumist temasse ja aitab ennetada võimalikke ohte, et suhted ei halveneks.

Suhtekorraldustegevuse efektiivsust selles analüüsis aga näitab firmast väljasaadetud pressiteadete ja meedias avaldatu omavaheline võrdlus. Mida suurem on väljasaadetud pressiteadete avaldamise hulk ja mida vähem meediakanalid seda infot toimetavad, seda professionaalsemalt on töötanud suhtekorraldaja või pressiesindaja.

Küsitlused ja uuringud avalikkuses.

Teise suhtekorralduse efektiivsuse ja tulemuslikkuse mõõtmise vahendina võiks soovitada näiteks regulaarset kommunikatsiooniauditit (kord aastas), mis sisaldaks lisaks meediakajastuste analüüsile intervjuusid ja küsimustikke nn ühiskonna arvamusliidrite, klientide, aga ka oma töötajate seas.

Sellise auditi põhjal saab organisatsioon selgeks oma nn probleemsed kohad suhtlemises, suhtekorraldaja töö efektiivsuse (kui on juba võrdlevat materjali -- näiteks kahe aasta auditid) ja olulise info selle kohta, kuidas edaspidi oma kommunikatsiooni sihtrühmadega paremini juhtida, mille tulemusel ka ettevõtte enda efektiivsus peaks oluliselt paranema.

Kui organisatsioonil on piisavalt raharessurssi, võib tellida kindla suunitlusega avaliku arvamuse uuringu (nt mida inimesed arvavad teie pakutavatest teenustest, toodetest jne).

Ettevõtte sisekliima uurimine.

Kuna suhtekorraldajal on ka osa organisatsiooni sisekommunikatsioonis, võib mõõta sisekommunikatsiooni efektiivsust.

Lisaks informatsioonile, mida organisatsioonisiseselt läbiviidud uurimused annavad, on need töötajatele head eneseväljenduse vahendid ja pingete maandajad -- tavalisele organisatsiooni liikmele on äärmiselt oluline juba see fakt ise, et tema arvamust küsitakse.

Ameerika kommunikatsiooniteadlaste uuringute järgi võivad hästiinformeeritud töötajad, kelle arvamust juhtkond aeg-ajalt küsib, olla kuni 50% efektiivsemad oma tegevuses.

Sisekommunikatsiooni uuringuks võib kasutada ükskõik millist sobilikku küsimustikku või ankeeti. Oma töötajaid võib ka intervjueerida, kuid sellisel juhul on oluline taktitundelisus ja personaalse infoga delikaatne ümberkäimine.

Korra aastas aga võiks korraldada põhjalikuma ja suurema sisekommunikatsiooni uuringu (mõttekas oleks see ühitada kommunikatsiooniauditiga), milles tasuks kasutada ICA ankeeti (International Communication Audit), mis hõlmab infovahetust, kommunikatsioonivahendite kasutamist, töötajate omavahelisi suhteid, suhtlusvahendite kvaliteeti.

Suhtekorralduse efektiivsus algabki korralikust uurimisest ja selle uurimise tulemuste põhjal läbimõeldult planeeritud tegevusest, mille järel kindlasti tuleb koguda tagasisidet ning seda siis analüüsides kavandada teadlikult ja sihipäraselt oma tegevust edasi.

Suhtekorraldusteoreetikud väidavad, et suhtekorraldusfunktsiooni targa ja läbimõeldud rakendamisega saab organisatsioon oluliselt raha kokku hoida ja samal ajal oma efektiivsust suurendada.

Autor: Kaja Tampere

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt