Ärimehele teeb süda muret

Eestis moodustavad südameveresoonkonna haigused kõigist haigustest 60 protsenti, mis on viiendiku võrra enam Euroopa keskmisest. Suurim risk haigestuda on töökoormuse all ägavatel tippjuhtidel ja firmaomanikel.

«Infarktist ei parane kunagi. Küsimus on selles, kas suudame haiguse seisma panna või selle kulgu aeglustada sellel 60 protsendil, kes esimese infarkti üle elab,» ütleb Eesti tuntuim südamekirurg professor Toomas Sulling päeval, mil oli teinud teise operatsiooni 17 aastat tagasi esimese infarkti saanud mehele.

Raske südamelõikuse või infarkti läbi teinud inimene jääb pahatihti oma haigusega üksi. Nõukogude ajal said sellised haiged Pärnus Sõpruse sanatooriumis taastusravi, praegu otsib igaüks ise, kuidas hakkama saab, taastusravi süsteem Eestis puudub.

Nüüd on laevandusärimees Toivo Ninnas löönud käed oma vana tuttava professor Sullinguga, et asutada Pärnus südamehaigete järelravikeskus. Ninnas otsib raha, Sulling aitab nõuga ja tuleva aasta mais peaks keskus uksed avama.

Kolmekorruselise südamehaigete taastusravikeskuse seinad Ninnasele kuuluva, Kati Murutari algatatud prostituudiskandaalist tuntud hotelli Viiking kõrval on juba püsti. Esimesele korrusele tuleb ravi koos diagnostikaga, teisele ja kolmandale toad elamiseks 150 inimesele.

Ninnas nimetab ettevõtmist pereäriks, kust kiiret tulu pole loota, sest aparatuur on väga kallis. Esialgu vajaminevad 11--12 miljonit krooni on tal enda sõnul olemas. «Südamel mul praegu veel suurt viga pole, aga muidu on minuvanuste juhtide hulgas probleem küllaltki tõsine,» leiab ta.

ASi Ösel Foods juhatuse esimehe Olari Taali sõnul on igasugune taoline algatus tervitatav. Seda enam, et Sulling on oma ala tippspetsialist, Ninnas aga igati aktsepteeritav ärimees, kes sõnu tuulde ei loobi, lisab ta. «Arvestades mu soliidset kehakaalu ja seda, et elus tööd ka üksjagu tehtud, pole südameprobleemide tekkimine minugi puhul välistatud,» mõtiskleb Taal.

Südamehaigete taastusravi seisneb arsti valvsa silma all füüsilise koormuse järk-järgulises suurendamises ja seeläbi inimese normaalsesse töö- ning pereellu tagasi toomises. Selleks vajalik diagnostika-aparatuur maksab 4--5 mln krooni. Kiire taastumine võimaldab Sullingu hinnangul vähendada inimese haiguslehel olemist poole võrra ja on kokkuvõttes ka riigile kasulik.

Professor Sullingu sõnul pole Eesti ärimehe süda kuigi heas seisus. Üle neljakümne mees peaks oma südant aeg-ajalt kontrollima. «Tuleb aeg maha võtta, puhata ja nädalas vähemalt paar-kolm korda trenni teha. Füüsiline koormus peab tõusma vaimsega paralleelselt,» selgitab Sulling. Enamik noa alla sattunutest on kõvad suitsetajad, soodustav faktor on ka ülearu suur kehakaal.

Vt. ka joonist:Südameoperatsioonid Eestis