Sulev Oll • 6. detsember 1999 • 1 min
Jaga lugu:

Eestimaagi võib üllatada tormiga

Suurtormi lõppedes oli Eestis hulk hooneid katuseta ja mõnigi auto mõlkis. Tormikahju teateid tuli kindlustusfirmade kahjukäsitlustesse hulganisti, firmas Seesam on kasutusel isegi termin «katusejooksu nädal».

Paraku selgub, et mitmed kindlustusvõtjad polnud varakindlustuslepingut tehes pidanud vajalikuks end loodusõnnetuskahju vastu kindlustada. Tõsi, looduskeskkond on Eestis seni olnud küllalt stabiilne: maavärinad alusmüüre ei nihuta, tulvaveed seinu ei leota ja kanamunasuurused raheterad katusesse auke ei tao. Paraku puhuvad üle Eestigi tugevamad tuuleiilid, mille tugevus ehitusmeistrite loomingust üle käib.

Ehitaja poole on peale tormi asjatu pöörduda, kui tuule kiirus on olnud üle 20 meetri sekundis. Nõukogudeaegse katuse ehitajat pole aga enam kusagilt otsida. Seega on mõttekas üle vaadata, kas varakindlustusleping hõlmab enamat kui ainult tule- ja varguskindlustus. Kui pole, võetagu möödunud tormi kui õppetundi, mis soovitab edaspidi varakindlustuslepingut täiendada. Asi on mõttekas seda enam, et üldine kindlustussumma suureneks väikese osa võrra.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt