Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtte tulu kasvatab ettevõtet

    Riigikogus menetluses olev tulumaksuseadus on kütnud üles kirgi nii parlamendi koalitsiooni kui ka opositsiooni ridades. Küll spekuleeritakse riigile laekumata jäävate tulude suurusega ja süüdistatakse Eesti muutmises mingisuguseks offshore-riigiks, küll peetakse dramaatilisi kõnesid rahva hädast ja viletsusest, mida seadus kaasa toovat jne.
    On täiesti loomulik, et sedavõrd murranguline idee, nagu ettevõtete investeeringute tulumaksust vabastamine, tekitab ühiskonnas elavat mõttevahetust. Oluline on seejuures saavutada diskussiooni tase, mille juures emotsionaalsed väitlejad põhiküsimuselt -- mida riik ja ettevõtted saavutavad selle maksuvabastusega -- liiga kaugele ei libiseks. Selleks ongi veel kord hea tuletada meelde neid printsiipe, millest seaduseelnõu lähtub.
    Eesti on oma senise suhteliselt kiire majandusarengu reservid peaaegu ammendanud. Edasiliikumiseks on vaja leida uusi ressursse nii ettevõtluskeskkonna parandamise kui ka ettevõtete sisemiste varude parema kasutuselevõtuga.
    Praegu on meie äriühingute üks üldisem probleem ettevõtete alakapitaliseeritus. See raskendab investeeringuteks vajalike krediitide saamist ja uute töökohtade loomist. Samas on meie ettevõtted rahvusvahelises mastaabis hinnates alles lapseeas.
    Nii nagu iga kasvav organism vajab arenguks soodsaid tingimusi, on ka arengustaadiumis olevatel ettevõtetel vaja paratamatult kulutada üsna palju vahendeid iseenda arendamiseks ja konkurentsivõimelisuse säilitamiseks. Riski, et ettevõtte investeeringute tulumaksuvabastust hakatakse massiliselt rakendama isikliku heaolu eesmärgil, on olematu. Uues seaduses on eratarbimiseks kulutatav tulu ka edaspidi maksustatud tulumaksuga.
    Teiseks sõltub järjest avatumaks muutuvas globaalses majanduskonkurentsis meie ettevõtete ja ka kogu Eesti majanduse hea käekäik üha rohkem välisinvesteeringutest.
    Eestil on hädavajalik hoida ja arendada oma väikese ja innovaatilise reformiriigi imagot, mis on toonud meile senise majandusedu. Nüüd, kus meie edumaa näiteks Läti ja Leedu ees on kahanenud, on vaja leida uusi impulsse välisinvestorite just Eestisse meelitamiseks. Siinkohal on hea märkida, et ainuüksi ettevõtete investeeringute tulumaksust vabastamise eelnõu menetlusse esitamine on leidnud rahvusvahelises meedias väga positiivset vastukaja.
    Nüüd oodatakse meilt juba konkreetseid samme eelnõu elluviimisel ning rumal oleks see võimalus maha mängida.
    Ettevõtlusorganisatsioonid tegid hiljuti ühispöördumise valitsuse ja riigikogu poole, milles me veel kord rõhutasime vajadust kehtestada tulumaksuvabastus järgmise aasta algusest.
    Aastane või pikem viivitus annab konkurentriikidele (eriti Skandinaaviamaadele) võimaluse Euroopa Liidu lobi käigus meie algatusele kriips peale tõmmata.
    Ja mis kõige olulisem -- ettevõtjatel jääks reformi pidurdumisel saamata positiivne impulss oma äri laiendamiseks ja arendamiseks. Selle tulemusena aga väheneksid riigi tulud kõikidelt teistelt maksudelt. Ainult sellelt, mida laseme normaalselt kasvada, on hiljem võimalik küpseid vilju noppida.
    Autor: Mart Relve
  • Hetkel kuum
Avo Blankin: Saaremaa püsiühendus ja Rail Baltic võiks olla kaks ühes projekt
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti riik vajab infrastruktuuri arenguks visiooniga arhitekti-teenistust, ehitajad killustikku, saarlased aga püsiühendust, kirjutab pensionär Avo Blankin arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
EfTENi uusima fondi saab turult kätte alla puhasväärtuse
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 10,82 eurot, samas osaku hind turul on 9,5 eurot.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Lihatööse suurtehingu kell kukkus, konkurentsiamet võttis lisaaega
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.
Konkurentsiamet võtab endale veel neli kuud, et täpsemalt üle vaadata tehingu tingimused, millega piima- ja lihatööstuskontsern Maag Grupp ostab HKScani Balti ärid.

Olulisemad uudised

Soome tarbijad said kulutusteks veidi julgust juurde
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.
Soome tarbijate kindlustunne on jaanuaris taastunud detsembri rekordmadalalt tasemelt, kuid see on endiselt väga nõrk, teatas Soome statistikaamet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.