Praegu on meie äriühingute üks üldisem probleem ettevõtete alakapitaliseeritus. See raskendab investeeringuteks vajalike krediitide saamist ja uute töökohtade loomist. Samas on meie ettevõtted rahvusvahelises mastaabis hinnates alles lapseeas.
Nii nagu iga kasvav organism vajab arenguks soodsaid tingimusi, on ka arengustaadiumis olevatel ettevõtetel vaja paratamatult kulutada üsna palju vahendeid iseenda arendamiseks ja konkurentsivõimelisuse säilitamiseks. Riski, et ettevõtte investeeringute tulumaksuvabastust hakatakse massiliselt rakendama isikliku heaolu eesmärgil, on olematu. Uues seaduses on eratarbimiseks kulutatav tulu ka edaspidi maksustatud tulumaksuga.
Teiseks sõltub järjest avatumaks muutuvas globaalses majanduskonkurentsis meie ettevõtete ja ka kogu Eesti majanduse hea käekäik üha rohkem välisinvesteeringutest.
Eestil on hädavajalik hoida ja arendada oma väikese ja innovaatilise reformiriigi imagot, mis on toonud meile senise majandusedu. Nüüd, kus meie edumaa näiteks Läti ja Leedu ees on kahanenud, on vaja leida uusi impulsse välisinvestorite just Eestisse meelitamiseks. Siinkohal on hea märkida, et ainuüksi ettevõtete investeeringute tulumaksust vabastamise eelnõu menetlusse esitamine on leidnud rahvusvahelises meedias väga positiivset vastukaja.
Nüüd oodatakse meilt juba konkreetseid samme eelnõu elluviimisel ning rumal oleks see võimalus maha mängida.
Ettevõtlusorganisatsioonid tegid hiljuti ühispöördumise valitsuse ja riigikogu poole, milles me veel kord rõhutasime vajadust kehtestada tulumaksuvabastus järgmise aasta algusest.
Aastane või pikem viivitus annab konkurentriikidele (eriti Skandinaaviamaadele) võimaluse Euroopa Liidu lobi käigus meie algatusele kriips peale tõmmata.
Ja mis kõige olulisem -- ettevõtjatel jääks reformi pidurdumisel saamata positiivne impulss oma äri laiendamiseks ja arendamiseks. Selle tulemusena aga väheneksid riigi tulud kõikidelt teistelt maksudelt. Ainult sellelt, mida laseme normaalselt kasvada, on hiljem võimalik küpseid vilju noppida.
Autor: Mart Relve