Ümbrikupalk on firmades levinud

Kõige rohkem vihjati nn musta palga maksjatena reklaami- ja meediaagentuure, transpordifirmasid ja ehitusfirmasid. Ehkki enamik vihjetelefonile helistajaid või e-posti saatjaid olid nende firmade endised töötajad, kelle üks töölt lahkumise põhjus oli ümbrikupalk, mis ei lubanud neil pangalaenu võtta või pensionikindlustust loota, oli helistajate hulgas ka praeguseid töötajaid.

ASist Arco Trans oma sõnul kuu aega tagasi lahkunud autojuht rääkis, et sai ametlikult kätte 1200 krooni, mitteametlikult 10 000 krooni ringis. Kuna temaga polnud sõlmitud töölepingut, siis lahkudes ei jäänud tal tööraamatusse märget, et ta selles kohas ametis oli. «Ümbrikupalga maksmine kestab seal tänaseni, mu sõbrad on seal kõik edasi tööl,» kinnitas ta.

Arco Transi transpordiosakonna juhataja Peeter Kuusik naeris pikalt ja sõnas, et ei maksa uskuda kõike, mida räägitakse. «Võib-olla mõni autojuht peab rahvusvahelise veo komandeeringuraha mustaks palgaks,» oletas ta. «Need, kes meil tööl, on kõik väga rahul. Meil on kogu aeg järjekord ukse taga.»

Mitu ümbrikupalga saajat kurtis vihjet tehes, et kui ettevõtte juhtkonnaga sel teemal rääkida, ähvardatakse töölt lasti lasta ja uus töötaja asemele võtta.

Teiste hulgas ümbrikupalga maksjana mainitud mitme ajakirja väljaandja OÜ Presshouse tegevdirektor Janis Kaal ütles, et tegemist on mõne endise kibestunud töötaja laimuga. Tema sõnul ei ole võimalik enam kedagi alampalga ja nn musta palga eesttööle meelitada, sest inimesed on liiga teadlikult ja tahavad saada õiget palka.

Ajalahte Soov välja andvas IO Halduse OÜs makstakse ühe helistaja sõnul seitse aastat lisapalka n-ö mustalt. Aasta lõpus antakse helistaja sõnul töötajatele kätte tegelikult saadud palgasumma väljatrükk topeltraamatupidamise andmetel. Vihje andjal polnud siiski usku, et ümbrikupalga maksmine Soovis lõpeb, sest tema sõnul on vihje varem antud maksuametile, kuid sellele ei reageeritud. Helistaja lubas veel ühendust võtta ja näidata topeltpalga maksmist tõendavat dokumenti, kuid ei teinud seda.

Soovi peatoimetaja Tiiu Järviste ütles, et niimoodi võib igaüks rääkida. «Tänapäeva arvutitehnoloogia juures on võimalik ka igasuguseid asju välja trükkida,» lausus ta ja avaldas soovi seda väljatrükki näha. Tema sõnul saavad kõik Soovi andmesisestajad ühesugust 2700kroonist palka, mis pole küll eriti kõrge, kuid töö ise on ka üsna kergesti omandatav ja tööpäev ei kesta kaheksa tundi järjest.

Ümbrikupalga maksmise süüdistused lükkasid tagasi ka Võsu baari Neptun omanik Leon Kraabe, ehitusfirma A-Üldehitus omanik Arvi Kink, ASi Estimpeks Puit juhataja Tarmo Tamm, Nevil Blumbergi Reklaami ASi juhi abi Piret Brenner, baari pidava OÜ Teomar juhataja Ivar Kull, kontoritehnikat müüva ASi Midesko juhataja Boriss Bulejev, Tallinna lennujaamas tax-free kauplust pidava OÜ Stevela juhataja Märt Moosar ja puuviljadega kauplev ning mitmekümnele autojuhile ja laotöölisele tööd andva ASi Rigual juhataja Riho Kadastik.

Rigualis töötav autojuht rääkis, et juba aastaid makstakse neile pool palka ametlikult, teine pool mustalt. Hiljuti kutsuti musta palga maksmise asjus kokku koosolek, kus selgitati, et must palk nimetatakse ümber boonuspalgaks.

Maksuameti peadirektori Aivar Sõerdi sõnul tuleb ümbrikupalka maksvate ettevõtete avalikustamisega olla ettevaatlik, sest ettevõtted võivad hakata mõjutama olulisi tunnistajaid ja asitõendeid kõrvaldama, enne kui maksuamet jõuab vihjeid kontrollida.

Äripäev, 06.12.99

Äripäeva juhtkiri, 06.12.99